29
Aug 10

Rotor – 4 (2010)

01. Präludium CV
02. Gnade Dir Got
03. Karacho/Heizer
04. An3R4
05. Costa Verde
06. Derwisch
07. Drehmoment
08. Die Weisse Angst
09. Neatz Brigade (The Obsessed)

Punapäise tütarlapse kuulmekanalist võrsuvad iminappadega kombitsad ei näi just kõige tavapärasema vaatepildina, pigem kuulub see värvikirev vaimusünnitis fantaasiarikkasse vaimolesklusse või teadvuse piiridest väljuvatesse unenägudesse – sama sürrealistlik kunstiline nägemus kui kõnesoleva bändi Rotori muusika: agressiivse, steroididest pumbatud stoner-roki, sulni psühhedeelia ja filigraanse džäss-roki maskuliinne sisevõitlus. Enam kui ühe aastakümne jooksul on endast maha jäetud 4 erisugust täispikka albumit (kaasaarvatud see viimane) ja hulgi split‘e, antud lähemal ja kaugemal arvukalt kontserte, ehk kogemuste- ja loomingupagas on mainimisväärselt kirju. Pöördudes tagasi visuaalse taiese, booklet‘i juurde, siis kurat on seda alles ilus vaadata, silm lausa puhkab.

Üldiselt seostavad nood Berliinist, Saksamaalt pärinevad mehed ennast instrumentaalse muusikaga, kuid ei pea vahest ka paljuks külalisvokalisti hankimist. Erandiks on ainult 2007. aastal ilmunud “3“, mis on täies mahus instrumentaalne album. Rotor ja tema “4” peaksid eriti istuma seesuguste kollektiivide nagu Colour Haze (!), Asteroid, Causa Sui ja Hypnos 69 austajatele.

YouTube Preview Image
Drehmoment

Prohvetlik avainterpretatsioon klaveril, motiiv tulevikust, annab märku et pilvepüüri otsad on lahti päästetud, ning et mõninga aja pärast on kaugesse tühjusse sirguvalt helesiniselt veekogult briise oodata. “Gnade Dir Got” ja “Karacho/Heizer” on Rotorile mõneti omased lood, tihked ja urisevad bassikäigud, magus paks kitarri helikuvand ning raskest jalast vaevatud wah-pedaali sümfoonia, kombineerituna peenekoeliste interluudiumitega. Esimest korda üle pika aja saab jälle kuulda inimhäält, kelleks on Andre Dietrich vennasansamblist Dÿse (MySpace), mis pidi hiljaaegu siiamailegi tulema, ent millegipärast otsustasid nad terve posu kontserte tühistada, mille hulka kuulusid paraku meiegi kontserdid. Ometigi “An3R4” minu lemmikpalade hulka siin plaadil ei kuulu, kuidagi liialt toorelt ja rutakalt kõlab. Õnneks leiab too agoonia kiire lõpu ja avab ukse imetabasemale teosele, motiivile mis kergitas enese pead juba päris alguses. “Costa Verde” on puhas fantaasialend, justkui tema nimi viitab millegile soojale ja sinisele, jalge all krudisevale kuumale liivale ja pealage kõrvetavale silmale, ja otseloomulikult jahutavatele õhuvooludele. “Derwisch” näitab taaskord Rotori adrenaliinist nõretavat külge. “Drehmoment“, millele on isegi video filmitud – ja seejuures võrdlemisi hästi sulanduv loo tegeliku iseloomuga – , sobib oma meeleolult kokku päeva tippsündmuse “Costa Verde“-ga. “Die Weisse Angst” samastub see-eest horisondi taha kukkuva, raskest päevatööst oranžiks tõmbunud päikesega, peegeldudes õrna vihuna piki tumesiniseks tõmbunud veekogu – ja viimaks, kui päevakangelane on põhku pugenud, pöördub tuul ja kannab ülearused mõtted, saasta, tagasi merele, kus see settib sügavale põhja. Suvi on küll vaikselt kärbumas, kuid sellest unistamine, unistamine üldse, ei ole keelatud, ja “4” on sedavõrd päikeseküllase tujuga, et raske on mitte ennast lasta sellest kaasa tirida.

Omamoodi maiuspala on kunagise kultusliku doom‘i-bändi The Obsessed albumilt “The Church Within” (1994) pärineva loo “Neatz Brigade” “uusversioon”, kuigi kohati jääb vokaal nõrgaks, seda muidugi võrreldes originaalversiooniga, kus üllatus-üllatus vokaalseid kohustusi täidab vanameister Wino, ning arvestades et tegemist on siiski pigem instrumentaalse bändiga, mis on ka reaalsem prioriteet ja mis siinkohal õnnestus, siis võib vastutusrikka cover‘damise missiooni edukalt täidetuks lugeda.

Hinnang: 4/5

Rotori kodulehekülg
Rotor @ MySpace

1 arvamus

  1. Tsau!

    Saatsin sulle kiirtee [at] bytemob.net adressile meili.

    Trash — 30.08.2010 @ 00:00

Jäta oma arvamus