04
Sep 10

Praise The Lowered III @ Klubi Plink-Plonk (03.09.2010)

Kolmandat korda toimunud Praise The Lowered hakkab omatahtsi üritusteseeria mõõtmeid võtma (ilmselgelt on võtnud), sest järgmine Praise The Lowered, järjekorranumbriga IV, toimub juba kahe nädala pärast, 18-ndal septembril samas kohas, klubis Plink-Plonk. Ürituse taga seisab, nagu alati, Jarmo Nuutre ja tema Talk-Left Handed, mille plaadiletist oli esimestel väljavalitutel võimalik osta Tolmunud Mesipuu verivärsket teist albumit. Tolmunud Mesipuu uuest albumist kuuleb peatselt siingi, aga seniks muljeid eilsest õhtust.

Kas tõesti on möödunud poolteist kuud sellest ajast kui Kumat Genialistide Klubis nähtud sai. Paistab küll nii. Eelmisel korral kirjeldatud valem andis otsitud lahenduse seegi kord: üle improvisatsioonide aheliku rühkiva laviini permutatsioonide ja põimuvate värvimustrite kaoseteooria laastav ühisjõud – täiuslik audiovisuaalne elamus. Sedakorda natukene raskemakõlalisem ja nüanssiderohkem, palju erinevaid mustreid; bass asendus sujuvalt teise kitarriga. Punkt.

Kuma @ MySpace

Õhtu kõige kaugem külaline 9Horizon, pärines lõunanaabrite pealinnast Riiast. Esiti jättis too viieliikmeline stoner/sludge kollektiiv küllaltki ükskõikseks – vähemasti kuulamisnäidete põhjal tundus tegemist olevat järjekordse üleprodutseeritud ja igava postmodernistliku itkuga, ja seda mitte heas mõttes. Sunnikud venitasid meeletult, korduvad soundcheck‘id ja teosammul uimerdamine, ent viimaks saadi heli sobivaks ning kuulmekilede sandistamine võis alata. Kui eelnevast jutust võis jääda mulje, et rusikad olid taeva poole püsti ja ootasid ohverdust, siis päris nii see ka polnud, vahest puhusid ainult nõrgad pessimistlikud tuuled.

Pessimism juuriti hallollusest välja õnneks esimeste feedback‘i laineharjade jooksul ning edasist kontserdi sai ilma rõhuva koormata nautida – just nimelt, nautida! Elavas esitluses mõjus ja kõlas 9Horizoni muusika hoopis teisiti, vähem kliinilise surmana, orgaaniliselt areneva atmosfäärina – justkui stiilimääratlus seda nõuaks -, ja võttis valjuduse raskuse all keha mõnusalt surisema. Eriliselt jäi silma nende trummar, buldooser, kelle füüsiline ja grimassiderikas mängustiil oli mulle iseäranis meelepärane, meenutades veidikene Sons Of Otise trummari Ryan Aubini oma. “This is heavy shit“!

9Horizon @ MySpace

Hard Rock Laagris tundus One Dollar Project mulle huvipakkuva bändina, ehkki heli oli tollel hommikul metsas mis metsas, kõikidel bändidel muuseas, kuid klubi kontekstis polnud nad minu tassikene teed. Sombuse ilma süü või ma ei teagi… Kurioosumina otsustas basstrummi nahk nende esinemise ajal koostöölepingu lõpetada ja üks lugu möödus suisa ilma selleta, kuniks leiti asenduseks teine basstrumm.

One Dollar Project @ MySpace

Jäta oma arvamus