12
Sep 10

Tolmunud Mesipuu – Koger ja Panter (2010)

01. Ükskord lõikad sisse
02. Saatana kivipurakas
03. 7000000 meest vaatab su naist
04. Õite karm andmine
05. Sisse välja ja stopp
06. Süä om
07. 2 inimest ja 2 lammast
08. Rubiini tõsilihastumine
09. Tervitusi maarahvale
10. Paisutajate äpardus
11. Produtsendid ei pääse kesksagedustele ligi (Traditsionaal)
12. Mõlemad näevad
13. Vaikus
14. Ainus poeg
15. Mida sa tatt ka Rise Above’ist tead?!

Tolmunud Mesipuu on vahest üks geniaalsemaid leide postkommunistliku Eesti levimuusikas. 2009. aasta lõikuskuu lõpmel presenteeritud ja hästivarustatud muusikapoodidesse jõudnud debüütjauramine “Puusse Panen“, 10-st peatükist koosnev ja ümmarguselt 50 minutit pikk, sügavamõtteline instrumentaalne happy-doom-stoner-bluus-džäss-mida-iganes assortii, tegi siiani häbelikult hämarate keldrivõlvide all isekeskis harjutanud kolmest mehest kohalikus mikroskoopilises muusikamaailmas, skenes, üleöö staarid. Oh ei, soliidne kolmik ei lasknud ennast äkitselt tekkinud naisfännide hordidest segada ja lisas aina auru juurde – tihedalt täis pressitud kontserdigraafik ja vilgas töö uue materjali kallal, et üllitada peagi uus album. Kurat võtaks: täpselt 12 kuud hiljem tuleb teadaanne, et uus album, seejuures veel mahukam kui eelmine, on valmis ja jõuab varsti poelettidele. Ma loodan et sedakorda osutatakse veidikene rohkem tähelepanu “produkti” turustamisele: kaasatakse kavalad võrkturunduse skeemid ning üritatakse supermarketite parklates agressiivselt oma allegooriast pakatavat loomingut religioosse sõnumina inimestele pähe määrida, sest “Puusse Panen” ei jõudnud edetabelite tippu, rääkimata sabaotsast, ning seda puhtalt laiema avalikkuse teadmatuse tõttu. Jõulisemalt, mehed! Kõik ikka selle nimel, et orjastada järjest rohkemate fännitaride verd pumpavad organid, – pantvangistamine ja mustal turul organitega äritsemine on siinjuures leebe teema -, ja rahastada peagi algavat HiinaTiibeti-Mongoolia turneed jalgratastel, mille kestvus ja ulatus on teadmata, nagu seegi kas mehed üldse elusana tagasi jõuavad, kuid selge on see, et kui nende missioon juhuslikult siiski eduka lõpu leiab, siis on Dalai Lama nende kõrval poisikene. Valgust igasse külakolkasse.

Koger Ja Panter” mahukuse eest räägib asjaolu, et sealt leiab 15 lugu, mille kogupikkuseks on 1 tund ja 15 minutit – on mida kuulata. 13. lugu, õigemini vaikusepuhang, on pealkirjata, selle asemel ilutseb sisekaanel Tolmunud Mesipuu visuaalne signatuur – tõlgenda neid nüüd halva õnne inglitena või hoopistükkis ebausu inglitena, kurat seda teab. “Puusse Panen” kummutas seeditavaid mõjutusi ja inspiratsiooni siit ja sealt, tehes seda sealjuures äärmise maitsekusega, alustades mudalaviinina tulvavast Melvinsi agressiivsusest, – õnneks selle leebemast tahust -, ning lõpetades Earthi vibratsioonilainete kaootilisusest tantsiva mütseeli lämmatava agooniaga, millest viimasega on nonde loomingut ka kõige enim samastatud. Ivaks mänglev, vaevu eetilisuse piiridesse mahtuv räpane huumor, kummatigi kõlbeline laimatele massidele esitlemiseks, ning eneseiroonia ja religioosne katarr, mis painduvad jäise sillana üle laugaste, käega katsutavate mustade aukude, nii muusikasse kui lavalisse konteksti. “Koger ja Panter” on eelkäijast mõnevõrra rafineeritum ja küpsem, tegemata mööndusi nõrganärvilisele audientsile, murrab kristallidest sepistatud silla ja kukub sügavasse porimülkasse, imendub piinarikkalt soisesse pinnasesse, kummardama ahelreaktsioonina edasi-tagasi põrkuvate helilainete üksainsust – maarahvast. Ühismöirgamiste karkassid, kallerdisena võdisevad keerukad bassi-riff‘id, ja jõulised trummipartiid väristavad ja murendavad pea kohal lasuvaid laamakihte, et rajada teed hõõguva magmana maapinnale purskuvale kitarrivirtuoosile, sõralisele ülempreestrile. Mahlast kallerdist sisse vohmides jäävad hamba alla ebamäärased klombid, alternatiivsed muusikainstrumendid, mille missiooniks on tuua neurootilisse tulepõrgusse vähekenigi maapäälse rahva traditsioone ja tuttavlikke viisijuppe.

Plaat algab Tolmunud Mesipuule omaste diskohittidega: jalg ette ja taha, üks-kaks ja vangerdus paremale, spagaat ning hüpe. Krõbedad pealkirjad nagu alati, ning veel diskrimineerivam lüürika, kui pillid vaid inimkeeles rääkida oskaksid. Rõõmsate lembelaulude sekka on eksinud üpris mõru maitsega siinuse väänutamised (“Õite karm andmine“, “2 inimest ja 2 lammast“, “Tervitusi maarahvale“, “Paisutajate äpardus“, “Mõlemad näevad” ja “Ainus Poeg“) sepaalasil, kõikvõimsa äikesejumala raevuvasara all, kui põlatud maarahvas oma urgudest välja otsustas ronida. “Ainus poeg“, võimalik et albumi üks süngemaid palasid, ei ole tegelikult kiivalt hoitud saladus, sest varemalt on temaga võimalik olnud kohtuda “Puusse Panen” netiversioonil. Fenomenaalsuse tipuks kujuneb kõrberoki lakoonilisuses “Süa om“, lihtne ja tabav atmosfäär, liivakarjääri imaginaarium, meenutades veidikene kõrbe psühhedeelia fundamentaalset tala Yawning Mani. “Rubiini tõsilihastumine” lõhub mingil määral instrumentaalse albumi konspektisooni, ent kui tõsimeelselt saab jõu-jõu-jõu-jõu stiilis kaikumist pidada rebestavaks jõuks terviku lõhkirebimisel. Omamoodi üllatuseks osutub kosmiliste tuulte tugevas embuses kulmineeruv “Mida sa tatt ka Rise Above’ist tead?!” – julmalt keel põses lugu.

Koger Ja Panter” on niivõrd mitmekesine, et sobib ettekandmiseks erinevatel sakraalsetel ja mittesakraalsetel talitlustel, olgu selleks siis pulmad, matused või lihtlabased hundijalavee ja hapukurgi praasnikud. Tantsi polkat või valssi, või nuta – alati toestab.

Tolmunud Mesipuu

Vasakult paremale: Lauri Pajos (trummid), Heiki Lepist (bass) ja Ander Roots (kitarr).

Ostes Tolmunud Mesipuu uue kauamängiva “Koger Ja Panter“, toetate ja aitate edendada Eesti avatud mõtlemisega muusikute ühisprojekti/kvaliteedimärgi Rist ja Viletsus arengut.

Hinnang: 4.5/5

Tolmunud Mesipuu @ MySpace
Tolmunud Mesipuu @ Facebook

6 arvamust

  1. See kolmeteistkümnes lugu on plaadit kuulates just paras paus, mp3-deks ripituna aga arvatavasti visatakse rippija poolt välja ning selline eesmärk oligi – saada lahti ebaõnne numbrist 13.

    Trash — 13.09.2010 @ 13:20
  2. mina tahan kohe seda plaati osta, aga ma tahan ka, et nad ise seda tartus esitleksid. pole nagu kuulnud, et see juba toimunud on. praegu ma pean kuulamiseks eilset rahva oma kaitset edasi-tagasi kerima, et natukegi kuulata saaks. nadi.

    liiso — 29.09.2010 @ 22:40
  3. Plaadi saad soodsa hinna eest meeste eneste käest osta, kui ei viitsi ja pole tahtmist postiga jamada. Aga jah, suure tõenäosusega neid näeb lähimal ajal siinkandis kogre ja pantri albumit esitlemas, kuigi pead ma pakule ei asetaks.

    Harri — 29.09.2010 @ 23:22
  4. Ja nii ongi – 15. oktoober, klubis Plink-Plonk, presenteerib oma teist kauamängivat Tolmunud Mesipuu. Sooja teevad Zahir ja Edgars Rubenis (vihje: Mona De Bo)

    Harri — 06.10.2010 @ 15:39
  5. Miks kõigis loonimedes läbiv suurtäht on? Kas keelevärdlus vohab?

    eestlane — 16.10.2010 @ 19:53
  6. Võib ka sellise nurga alt vaadata – formaalsuse huvides parandasin ära. Päikest. :)

    Harri — 16.10.2010 @ 21:15

Jäta oma arvamus