13
Sep 10

Ufomammut, Pedigree, Talbot @ Klubi Korter (12.09.2010)

Mitte alati ei tule head üritused otse koju kätte, aga seni kuni kõik on logistiliselt lahenduv, hea meelega Eestimaa piiridesse mahtuv, ei ole virisemiseks põhjust. Olgem ausad – Klubi Korter on ütlemata tore koht, kuhu tahaks varem või hiljem taaskord tagasi minna, nii minagi. Hubane varjualune, hea taustamuusika, huvitavad inimesed, ja mis peamine – vinged artistid. Eilse õhtu raskus on jätkuvalt kontides tunda, ent loodetavasti lahtub see tänase öö jooksul. Peavarju eest tänud muhedale, kiirtee tihedale külalisele ja kommenteerijale, Heavyuserile.

Üllatuslikult hakkas õhtune kontsertprogramm peaaegu õigeaegselt peale. Esimestena tulid lavale Jarmo ja Magnus, bändist Talbot. Eks Talbotit ole juba omajagu nähtud ja kuuldud, kuid kulumise märke nende trummi ja bassi rohke muusika veel ei näita. Jõuline üleastumine, kust ei puudunud kõrgustes vaimulend, – iseäranis elektroonilise aluskihiga -, ja toores küte, ehkki peab tõdema et viimati Tartus mekkisid nad tiba paremini. Korraks tundus, et nad mängisid midagi uut, ent ilmselgelt oli see minu ebamäärane pettekujutlem. Ufomammuti meestele paistis samuti Talbot peale minevat, lugedes nende Twitteri staatust. Võimas küte!

Talbot @ MySpace

Pedigree valgussõu oli küllaltki värvikirev, ent muusika jäi väga kaugeks – kohe väga väga kaugeks. Plaadi pääl imponeeris nagu rohkem. Võib-olla liialt intensiivne, olles harjunud tiba teistsuguse intensiivsuse spektriga, ning ehk ka liiga teistsugune, et mahutada kahe eriti tummise orkestri vahele. Pedigree fänne õnneks jätkus. Aga siiski suured tänud Bonnele, et too üldse sellise ürituse korraldamise enda kanda võttis – super!

Pedigree @ MySpace

Õhtu eranditult oodatuim esineja Ufomammut, astus lavale kümmekond minutit ennem südaööd, täpselt nii nagu ajakavas oli lubatud. Selles, millega nad täpselt alustasid, ma enam väga kindel ei ole – ehk keegi aitab meenutada. Kurat, mulle tundub, et üleüldse olen ma häbiväärselt vähe mammutite varasemaid albumeid kuulanud. Igatahes järgnes sellele monoliitne pala “Eve“, viiest episoodist koosnev evolutsiooniteooria. “Eve” rajaneb suuresti atmosfäärilisel käsitlusel, ehitamisel ja lammutamisel, ning mis saaks veel parem olla, kui võimalus seda nautida vahetus loomeprotsessis, taustaks jooksmas psühhootiliste animatsioonide kobar, mis justkui tahaks vahelduva eduga trummari enesesse neelata; skisofreeniliselt kaela nõksutav ja tantsiv kiilaspäine kitarrist, relvaks Greeni helivõimenduse soojus, hunniku efektide ja Gibsoni toorus; bassimees Urlo (ufosilmad) võlub efektide najal nii oma Rickenbackerist (bassimeeste märg unenägu, kuid peab tõdema, et taolist tehnikat oli huvitav uudistada) kui kõrist kosmilisi helisid välja, vajadusel annab tooniks karmimat kütet. Midagi puudutas. Massiivne ja mitmekihiline oli too “Evelive‘is…

Eve” lammutas sedavõrd, et järgmise loo suutsin ma jälle üle lasta, mõtted olid mujal – ja juba sai tõtatud nännileti juurde ning haaratud sealt head ja paremat, ent üleliia kiirustades, sest Ufomammut ei olnud omadega kaugeltki veel lõpetanud. “Stigma, Ufomammuti üks hüpnootilisemaid riff‘e, mis kasvas parajalt hullumeelseks jämmiks, ründas vägevalt ja pigistas rahvast viimase välja. Silma hakkas mammutite tugev omavaheline side, protsesside hoomatavus, läbinähtavus, ja orgaaniline voolavus, millest said osa nõndasamuti saalis viibinud inimesed. Ufomammut on ulme, no on ulme… loodame, et seesuguseid väärt artiste näeb siinmail rohkemgi.

Katkeid Ufomammuti päev varem Soomes, Turus toimunud esinemisest:

YouTube Preview Image
YouTube Preview Image

Ufomammut @ MySpace

2 arvamust

  1. “Stigma” oli just esimene lugu kavas ;)
    (ühtlasi ka esimene pala “Idolum”-i pealt)

    Jarmo — 14.09.2010 @ 18:29
  2. Tundub jah pigem nii, sest hiljem Soome setliste uurides oli sealgi “Stigma” esimene. “Snailkingi” pealt oli teine pool…

    Harri — 15.09.2010 @ 09:36

Jäta oma arvamus