08
Oct 10

Intervjuu: Tolmunud Mesipuu

Paar viimast nädalat olen ootusärevuses korduvalt ja korduvalt kirjakasti kontrollinud, et ega ometi ei ole saabunud tähtis kiri kauaoodatud vastustega, vahepeal tekkis tunne, et mind on ära unustatud. Ma vannun, et kui see kiri täna lõpuks saabus, jättis mu süda oma mitu lööki vahele. Luubi all on Tolmunud Mesipuu, virtuoosne instrumentaalkolleegium, kelle delegaadiks ja hääleks on bassimees Heiki. Aplaus ja tänud mesipuule!

Tervist! Tolmunud Mesipuul ilmus hiljuti uus, järjekorras teine kauamängiv “Koger ja Panter“, ent ometigi on Tolmunud Mesipuu küllaltki hästi hoitud saladus. Vahest annaksite lühikese ajalootunni muusikahuvilisele, kes on Teiega esmakordselt kohtumas: kuidas te kolm kokku saite ja miks just seesugust muusikat tegema hakkasite. Kui pikaajaline on Teie seotus muusikaga?

Tundsime Anderiga teineteist läbi muusikategemise juba paarikümne aasta tagusest ajast (A Twist, SO BOIC A.P.I.). Laurit tunnen ligi 15 aastat (NS Põrgu, Bog Bogies, Pedigree, Mooses).

Kolmekesi koos oleme mänginud umbkaudu 5 aastat. Kui Anderiga arutasime trummarite üle, oli valik ainuvõimalik. Kõik hakkas kohe toimima ja stiilinimede üle ei hakanud pead murdma. Koheselt oli ka selge, et igaüks lisab muusikasse niivõrd olulise osa, et kellegi puudumine ei lase edasi minna (paaril live’l on olnud ka asendusliikmed). Meie vanuses on piisavalt end tundma õpitud, nii et häbeneda pole mõtet, teeme ja mängime lugusid nii nagu tunneme. Sellepärast ta kõlabki nagu omatehtud.

Kuidas möödus uue albumi “Koger ja Panter” salvestamine? Missugune nägi välja loomeprotsess ja kuidas see erines võrreldes “Puusse Panen” omaga? Oli see õhkkonna poolest pingelisem/pingevabam?

Salvestasime pööripäeva ümber Orikülas, ilma oluliste segajateta (naabrid, kohustuslik öörahu, uimastid ja alkohol). Aega oli piisavalt enne ja pärast. Nagu ideaalne suvepuhkus koos meeldiva tegevusega. Materjal oli enne olemas, ja sai ka kohapeal juurde mõeldud-tehtud. Üldiselt võib võrrelda pisut rohkem kontsentreeritud jämm-prooviga, kus järgmine bänd ei oota ukse taga. Pingeid tekkis liha küpsetamisel erinevate kultuuriliste harjumuspärasuste põrkumisel ja teemal kas jalgpall, võrkpall või niitmine, või et kas on mõtet Mädara jõkke ujuma minna. Aga ka sellest et kumba vaadata, kas “US Psychedelics” teist ja kolmandat väljelaset või hoopis Soundgardeni videoid.

Kes või mis on Teie (personaalsed kui bändile tervikule) kõige suuremad eeskujud/iidolid: muusikalised kui väljapoole muusikamaailma jäävad? Muusikutest rääkides, kellega iidolitest Te kindlasti koos tahaksite oma eluaja jooksul esineda ja kellega juba olete esinenud.

Kui hakata mingisugust konkreetset iidolit kujutama, võiks selleks olla Josh Homme maitsekus, Dylan Garlsoni kannatus, Sleepi tüüpide uni, Johnny Cashi hääl, Robert Johnsoni hing, Jarmo Nuutre ettevõtlikkus, Rusted Shuti meeste vihkamine ja Obliviansi tüüpide sugukirg. Seega mõned juba manalas ja mõndadega on, ja mine tea, et tulevikus kes, kus ja kellega. Ja see on vaid minu isiklik kuvand.

Tolmunud Mesipuu on kaunikesti huvitava ja mitmekülgse helikuvandiga, alustades soojade bluus-džäss stampidega ja lõpetades toorutseva drone‘i lämmatava haardega. Kuidas Te ise iseloomustaks Tolmunud Mesipuu karakteristikat ning stiilisuunitlust lühidalt? Kellele on Tolmunud Mesipuu muusika suunatud?

Sellisena see meil kõige paremini välja tuleb. Lugusid tehes ei mõtle konkreetsele kuulajale või stiilile, võibolla sellest ka kohati väga erinevad kuulajate liigituskatsed, ent samas kui endale tundub mingi konkreetne lugu kellegi või millegiga liiga sarnane, ei hakka liialt põdema. Kui tunne on õige, siis tavaliselt toimib. Mis puutub igasugu stampidesse või standarditesse, siis vähemalt mulle on need tundmatu maa. Ainus kes neid meie trios kogema on pidanud, on meie trummimees, ja ega temagi nendega liialda.

Kas Tolmunud Mesipuu on parem kui seks? Rääkige, mis teema Teil nende lugude pealkirjadega on? Või ongi need mõeldud ainult muhedate siseringi naljadena, millest tavalised lihtsurelikud aru ei pea saama – nii mõnigi on väitnud, et ostaks teie albumi (eriti viimase) puhtalt juba pealkirjade pärast.

Oleneb ikka partnerist, võimalik, et on kannatajaid kes nii väidavad. Mul on neist pisut kahju, kuid ega inimesed maailmas pole otsa lõppenud, ja ainult muusikaga vist ka asja ära ei aja.

Lugusid on kordades lihtsam teha, kui neid hiljem sildistada. Võtta kokku paari sõnaga see millest kõigi kolme inimese kogemused ja tundmused heliks saavad, on tüütult raske. Kuid kuulajatele peab vastu tulema, või siis ei peaks. Mõned kasutavad numbreid või pikki lauseid – milline neist kõige õigem on, pole teada. Areeni arvustuses hädaldati just liigse vaimutsemise pärast, kuid üldiselt on mõnikord nimi juba olemas enne loo valmimist, mõnikord tuleb neid vahetult enne kujundaja kätte saatmist viimasel hetkel mitmekaupa välja mõelda. Nimed pärinevad tihti elulistest sündmustest, seoses kas meie endi või tuttavatega. Omavahel on sageli kasutusel lühemad nimetused, mis võivad olla sootuks teise tähendusega, meeldejäävamad. Üldiselt eriliselt punnitada või vaimutseda väga ei ürita.

Instrumentaalsetele kollektiividele on pahatihti kombeks esitada küsimus, et miks nende koosseisus ei ole vokalisti. Mis viis Tolmunud Mesipuu taolisele teelahkmele? Ainumas loogiline valik või paratamatus?

Tihti küll, aga paha see ei tee. Veendumus, et vokaal pole rokk-muusika tegemiseks hädavajalik, sai kindlaks kui kuulasin esmakordselt Karma To Burni albumit “Almost Heathen“, enne seda oli ettekujutus instrumentaalmuusikast umbes nagu Radarist. Pärast paari live’i tundus, et polegi mõtet liigselt pead vaevata, et kes või kuidas meil laulma peaks, pealegi ei pea kellegi hääleulatuse pärast samades helistikes mängima. Aga see pole eesmärk omaette. Kui keegi tunneb, et peab seda ilmtingimata  Tolmunud Mesipuus tegema, siis lasku aga käia, salvestagu ja toogu meile kuulata. Kui on hüva kraam saab plaane teha.

Ander ja Heiki on laval riietatud kentsakatesse kostüümidesse. Kas tegemist taotusliku anti-fashionist‘e moedemonstratsiooniga või kiindumiseni armsaks saanud talismanidega, milleta puudub laval see “õige tunne”. Ja miks just sellised kostüümid?

Kunagi vanal ajal sai endale ise riideid tehtud. Kohutavalt aeganõudev ja tüütu ettevõtmine, tulemuseks küll peaaegu soovitud väljanägemine, kuid teatav ebamugavus, ka materjalid ja värvid olid alalõpmata üks suur kompromiss. Millalgi hiljem saabusid huma-abi riided, mida sai endale näruse raha eest. Uusi valmisriideid polnud nende hindade tõttu endale lihtsalt võimalik lubada, pealegi olid abiriiete lõiked aastakümnetetagused. Praeguseks on abipoes võimalik väikese raha eest korralikke, vanematele meesterahvastele sobilikke ülikondi muretseda. Praktiline, odav, soe ja alati pidulik.

Nagu ma aru saan, siis mõnigi teist on seotud mõne teise (kõrval)projektiga (nt. Lauri Mooses) – kuidas nendega asjalood on? On nendegi sulest peagi midagi oodata?

Seda peab Laurilt endalt küsima, hetkel ta ei vasta telefonile. Niipalju kui kursis olen, on Mooses midagi salvestanud, kuid see vajab sättimist, plaati vist niipea ei ilmu.

Hiljaaegu väisasite Venemaad ja andsite seal 3 kontserti. Kas see oli Teie esmakordne kogemus esineda väljapool Eestit ning missuguseid tundeid see tekitas? Ühe esinemise koha peal seisis Jaak Joala ja Kreml – mis sellega?

Kremli tagant ostsime Moskva sünnipäeval purgereid ja limonaadi, sinna sisse meid ei lubatud, isegi Jaak Joala pildi näitamine ei aidanud. Nii et ainult 2 live’i toimusid. Üks Moskvas mingi raamatukogu keldris ja teine Peterburis, väiksemat sorti klubis. Mängida välismaal on vabastav ja kasulik kogemus. Inimesed olid sõbralikud ja vastuvõtt soe.

Millised on tulevikuplaanid? Kas peagi on oodata uusi esinemisi, siinmail kui kaugemal piiri taga, ning kas 2011. toob järjekordse albumi? Kuhu suunas on Tolmunud Mesipuu liikumas?

Hetkel on kindel ainult 15. oktoobri plaadiesitlus Tartus Plink-Plongis, muudest plaanidest on veidi vara rääkida. Uut plaati hakkame tegema kui oleme piisavalt tüdinenud vanade lugude meeles hoidmisest ja kui on piisavalt uut materjali. Aastanumbrid ja kuupäevad ei ole selle puhul nii olulised.

Vabakava: tervitage, joonistage, luuletage või lihtsalt rääkige mõni vahva jutt.

Vastused  on  minu subjektiivne spekulatsioon teiste pändiliikmete arvelt. Võib-olla viitsivad ka nemad kunagi vastata. Kõike paremat soovides Heiki Lepist.

1 arvamus

  1. Tolmunud Mesipuu Areaalis.

    Harri — 18.10.2010 @ 00:51

Jäta oma arvamus