03
Oct 10

Puhas Muld Vol. 1 @ Puhas Kuld (01.10.2010)

Orupõhi tervitas saabujaid lebratades: virtsahaisu ja rõske, järvelt linna poole tõusva udulooriga. Salakavalalt mässides hukatusse ilmatusse, – reedeõhtune Viljandi ei paista silma just kõige sõbralikuma kohana, ja ega eestimaises eheduses villitud kõdumuldki sisemiselt soojemaid tunded ei tekitanud -, justkui linnadesööja veli, ei ole sealt oodata väljapääsu enne varajasi hommikutunde, kui siiski. Puhtas Kullas sai oldud päris esimest korda, kuigi enesele teadmata olen sealt varasemalt mööda jalutanud. Hea esmamulje jättis – koduselt hubane ja soe, meenutades veidikene hiljuti külastatud Klubi Korterit. Millegipärast seostus Puhas Kuld mulle klassikalise, pubilaadse kohana, et üllatus missugune, kui avastasin enese hoopistükkis olevat palju soliidsemas ja värvikirevamas kohas. Ja ajakava töötas õlitatult! Ainus kivi kapsaaeda, eepilisemat mõõtu patsutus lauba pihta, oli õõvastav taustamuusika valik – muusikamaitse üle ei vaielda, kuid suvaline, temaatikakauge jänkide internetiraadio selleks ei sobi. Vahest hindan ma soojenduse rolli liialt üle…

Puhtast tehnilisest huvist jäädvustasin suurema osa laval toimunud tegevusest liikuvasse pilti. Ainukesena jäi välja (salvestuspinna puudujäägi kartuses, mis oli lõppeks täiesti asjatu) Hukkunud HingedeKahe Katku Vahel“, mis oli laivis igati muhe. Ma loodan, et esinenud bändid ei pahanda, kui ma annan lugejatele veidikene mekki sellest, mis oktoobrikuu esimese päeva õhtupoolikul ja sellele järgnenud päeva varajastel tundidel toimus.

Üleni musta riietatud viisikuga, Hukkunud Hingedega, kohtusin säherduses lavalises, kallutamata kontekstis esmakordselt. Kes ei ole veel lugenud, siis soovitan sirvida paar nädalat tagasi, siin samas ilmunud intervjuud – pilguheit kulisside taha, evidentse huku hinge. Hukkunud Hinged ei pruugi kvalifitseeruda funeral‘i massidesse, atmosfäärilisse hävituskompaniisse, kuigi nende reedeõhtune ülesastumine, tollel avaral, teatrilava meenutaval avavusel, ei jäänud tost teemast rusuvusega kaugeks. Tüünelt kulgevad ja madalaid sagedusi paitavad instrumentaalseaded, dramaatilise elu keset needva, tundeküllaselt verbaalseid kui füüsilisi grimasse edasi andev vokaaliduo, kaunis punapäine sireen Katrina ja piinatud olemisega Janek. Kuulajateni jõudsid emotsioonide taasesitamise käigus “Juurte Nukrus“, “Loojangu Laul“, “Ootuste Kõrb“, “Kahe Katku Vahel” ja “Tulesorg“. Minu jaoks olid “Juurte Nukrus” ja “Tulesorg” absoluutsuse tipuks. Pildilt välja jäänud “Kahe Katku Vahel” suupillipartiid mängis laivis Katrina.

Ootuste Kõrb” on pikka aega sidestunud kummaliste visuaalidega, millele ma vistist jälile jõudsin – keegi ehk mäletab veel “Mulholland Drive” (2001) stseeni, kus Rebekah Del Rio nimeline lauljatar esitab kurvameelset pala “Crying“. Sedavärki mõtted siis…

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Hukkunud Hinged @ MySpace

Taagaga, peaasjalikult nende muusikaga, seob mind palju huvitavaid mälestusi, ehkki esimest korda aktsioonis, nägin ma neid alles eelmise aasta septembris Tartus, Klubi Rock’n’Rolli laval. Publikuga ohtralt flirtival Taagal on omajagu kogemusi, elukoorma raskusenatukese lunastust, mida mullatoidule määratud elavate surnutega jagada. Prohvet Kalveti mahlakad, viimsele teekonnale saatvad lunastuspalved ja turmakiriku preestritekogu melanhoolsed viisijupid, on jumala tahe – temakese nägu ja tegu. Hinged on lunastatud – isegi need, mis ei ole siia ilma sündinud. Rõõmustamiseks oli põhjust, sest kõlasid minu jaoks ühed Taaga loomingu südamelähedasemad teosed – “Lootus“, “Ööliblikas” ja “Punane Madu“. Üle pika aja leidis tee ettekandmisele lugu “Mina, Atlantis“, mis pärineb Dawn Of Gehenna aegadest, ning vistist polegi Taaga rüüs miskisele väljaandele jõudnud. Samuti mängisid mehed paljukiidetud uut lugu “Linnadesööja“, müstifikatsioon, mis meenutas varasemalt nähtud, pikki orunõlva linna südamesse rühkivat ablast udukogu, ja mille mitmetahuline potentsiaal kui indikatsioon järgmiseks albumiks, jõuab iga kuuldud korraga aina lähemale. Koos lisalugudega tuli kokku 11 ugrimeelset loomepajatust.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Taak @ MySpace

Esimene Puhas Muld tõi kuulajateni tolerantse koguse villast doom‘i, ja näitas, et taolist muusikat osatakse siinmail teha ja armastada kogu südamest. Mainimata kaunist, eesti keelset poeesiaannust, millega on mõlemat kollektiivi õnnistatud.

Jäta oma arvamus