07
Mar 11

The Machine – Drie (2010)

01. Pyro
02. Sunbow
03. Medulla
04. Aurora
05. Tsiolkovsky’s Budget
06. Paradox
07. First Unique Prime
08. Jam No. Psi

Hollandi raske psühhedeelse roki kollektiivi The Machine (mitte segamini ajada kaasmaalastest, 70-ndatel tegutsenud progegrupiga Machine) 2007. aastal ilmunud iseväljastatud debüüt “Shadow Of The Machine“, veidikene rabeda ja amatöörliku kõlapildiga, oli parasjagu tubli avalöök eneste tutvustamiseks seesugust muusikat armastavale ringkonnale. Paar aastat hiljem linti võetud avatud improvisatsioonilise lähenemisega “Solar Corona” (2009) , leidis oma tee laserplaadile kui topeltvinüülile maineka Nasoni Recordsi kaudu. Kolme küllaltki noorepoolse ja lootusrikka tulevikuga härraste järgmine, kolmas album “Drie” jätkab eelmise alustatud libedat ja takistusi täis maratonirada, kus on kergesti võimalik komistada ja leidub erisuguseid meelepetteid – täie tulejõuga ründamine ei ole alati hea mõte -, sedakorda juba tunduvalt küpsema ja mitmekülgsemana, läbimõeldud ja kavalalt visandatud sõjaplaanidega, ehkki arenemisruumi on omajagu – vardas lehvib võidukalt Elektrohaschi lipp. Laivbändina on The Machine ütlemata nauditav, piisas mulle sellest kümnest minutist, mil mul neid õnnestus kaeda, ja võin öelda, et bändina toimivad nad laval väga hästi ning murravad enda poolt seatud mõttelisi kontekstipiiranguid julgelt, põnev jälgida kui kuulata. Varsti uuesti.

Solar Corona” leidis noomimist kehvapoolsete vokaalide (vokaalid on muidugi loomingulisest seisukohast ebaolulised, suurem roll on niikuinii instrumentaalsel küljel) osas ja liigses Colour Haze‘ile sarnanemises. Teises saab süüdistada ehk suuremat osa uuema laine “euro-stõuneri” bändidest, Stefan Kogleki kevadiselt toimeka mesilassülemi mitmehäälne sumin esimeste päikesekiirte laskumisel tolle kodutarule, kes paratamatult ei saa ennast jätta sellest meloodilisest armuvalust mõjutamata – aga seegi on ju euroopalikus kliimas muteerunud pärand Kyussi kõrbetühjuse dimensionaalses aegruumis kõlavast signatuurist. “Sunbow” kõlab ühe keskmise Colour Haze‘i loona, ja mitte üldsegi kehvasti, vastupidi, ning äkki vahest lausa taotuslikult, nagu omamoodi austusavaldusena suurele eeskujule. Colour Haze narratiive kohtab veelgi, ei ole need segavad siin ega seal, domineerivamad küll kui eelmisel albumil, aga vahet suurt ei ole, ennemini teeb paremaks. Daivid vokaalid kõlavad tublisti värvikama varjundiga, kuid “Shadow Of The Machine“-i kohitsemata ja testosteroonist täis pumbatud vokaalidele need ligilähedale ei pääse, see annaks palju juurde. Aga nagu ma mainisin ennist, siis tunduvad nad liikuvat pigem keerukamate instrumentaalsete kompositsioonide manu.

Avalugu “Pyro” raputab ja vapustab Hendrixi stiilis wah-wah‘i tule ja funkiliku tormakusega, lummates oma energilisusega esimestel sammudel. “Medulla” kandub küllaltki samasse kanti, kiire ja sirgjooneline stõuner-rokk. Ruttavate ja kärinaga üle ujutatud riffide vahele mahub ka “Aurora“, akustiline pala, mida saadab õhuline ja mitte väga lämmatav süntesaatorite sillerdamine ning pinge kasvades perkussiooni valjenevad lajatused. Sinna otsa sulandub pea märkamatult Vene suurele raketiteadlasele pühendatud “Tsiolkovsky’s Budget“, tõestades veelkord The Machine suurepärast sünergiat ja ilmet võtvat helikeelt. Huvitavaid seikasid on siin ja seal, samas ei midagi uut ega revolutsioonilist – ja seda sama järgnevaski jämmiliku, kuigi ideeliselt struktureeritud üksuses “First Unique Prime“. “Drie” kõige põnevama ja originaalsema motiivi, teemaarendusega vabakava paljastub selle kõige viimases ja pikemas, ligi 20 minutit pikas palas, õigemini jämmis “Jam No. Psi“: Daividi lõhestatud ja väljendusrikkad proosalised arvamusavaldused kitarril ja tontlikult lõikavad/kajavad vokaalid lõpuosas, Hansu ja Davy loomulikul ja ülepingutamata intuitsioonil vorme võttev groov.

Mitte liialt pealetükkiv, mitte liialt tagasihoidlik, täpselt seal vahepeal – kõlbab tarbimiseks nii soojalt kui külmalt.

David Eering (kitarr, vokaal), Davy Boogaard (trummid) ja Hans van Heemst (bass).

Hinnang: 3.5/5

The Machine kodulehekülg
The Machine @ MySpace
The Machine @ Facebook

Jäta oma arvamus