31
Jul 11

Sungrazer – Mirador (2011)

01. Wild Goose
02. Octo
03. Sea
04. Goldstrike
05. Behind
06. Mirador
07. 34 & More…

Sungrazeri järg möödunud aastal ilmunud peaaegu täispikale eelkäijale, erineb tollest üksjagu, olles siiski parajalt tuttavlik, nimetatud kollektiivi loomusega seostatav ja kokkukäiv. Kui “Sungrazer” oli tooremat sorti rifiküte, vahele lükitud väheste puhke- ja mõttemomentidega, siis “Mirador” on seevastu rahulikum ja ilusam, struktuuridelt lodevam, ja hägusama eesmärgiga, aega mõtlemiseks ja unistamiseks on piisavalt. Kuuldes mõni kuu tagasi kontserdil uut materjali, ei osanud ma sellest midagi arvata, ja tol ajahetkel polnud valmidus piisav, et niivõrd sügavale laskuda. Kindlasti kõlasid avalugu “Wild Goose” kui albumi nimilugu “Mirador“. Aga midagi ma tundsin ja märkasin. Kuuldud särav ja energiline atmosfäär on jõudnud ka albumile. Mööndusi ei tehta laval ega plaadil, alati antakse endast antud ajahetke maksimum. Arengusuund on positiivne ja tunnustust vääriv, kuigi on äärmiselt raske lahti öelda, eemalduda “Sungrazer“-i karmile kliimale vastutöötavast arhailisest floorast.

Smeetsi ja Haagmansi paarisrakendina, tähetolmukäre ja hüpnotiseerivalt kiigutav, märkamatult ühte sulanduv vokaalipaar on muutunud veelgi enesekindlamaks ja kasutab oma seisundit oskuslikumalt ära. Hääl, mis juhib. Sõnad ja sõnum, peidetud ja vähempeidetud kujul, alati või mitte kunagi, niisamuti karistus kui teelt eksitava mentori terav keel. Komplitseeritud sisenemine ja väljumine uude maailma, kus näib kõik ebatavaline ja tundmatu üsnagi tavalise ja tuttavana, nagu see oleks alati niimoodi olnud. Taevas on punane ja meri briljantroheline, pinnas on ühtlaselt pruunikas, mõned hallikad konarused ning kollase võra ja türkiissiniste lehtedega puulaadsed oigavad taimed, purpurmäed ja meejärved, elevantmesilaste meehoidlad; lendavad lehmad, kääbusvaalad, kaheksajalgsed delfiinid, kolmpäised karukõrvadega kobrad ja kõige tavalisemad mammutid, ning veel lugematu hulk elukaid. Sa oled sellel reisil üksi, ümbruskond ignoreerib sind, justkui sind ei oleks olemas, ja selles väljendub mainitud lõtvus ja rahulikus, ähvardamas pole tegelikult kedagi, kui ainult sinu enda hirmufantaasiad. Sina ise ja need hääled – hääled, mis võivad tõtt rääkida, ja mis ka ei pruugi tõtt rääkida, enne kaalutle ja siis otsusta. Valvad iseennast. Iga kogemus on väärt tunnistamist ja taas läbielamist, unes või ilmsi, mõned on rõõmsamad ja mõned on kurvemad. “Mirador” on kummaline maailm.

Tihe ja voolav, otsekui tulikuum laavajõgi, murdes ennast läbi elutust ja elusast, jättes viimaks maha elutu ja sooja õhkuva platoo, kuhu tungib kunagi uus elu, kui kunagi. Meeldejäävamad hetked: “Wild Goose“, “Octo“, “Behind” ja “34 & More…“.

Rutger Smeets (kitarr, vokaalid), Sander Haagmans (bass, vokaalid) ja Hans Mulders (trummid).

Hinnang: 4/5

Sungrazeri kodulehekülg
Sungrazer @ MySpace
Sungrazer @ Facebook

Jäta oma arvamus