Sissekanded sildistatud: death

13
Nov 11

Doooooooom! @ Rock & Roll Hell (05.11.2011)

Elus aga rampväsinud – nii jõudsin ma laupäeva hilisel pärastlõunal Tartusse. Kosumiseks jäid ainult mõned üksikud tunnid ja siis juba järgmine kontsert, mõneti väiksemas mõõtkavas kui möödunud õhtul toimunud doom‘i-üritus, ent kindlasti mitte vähemtähtsam. Põlva death/thrash punt Altheria, psühhedeelse doom‘i preestrid Tallinnast, peitununa nime Estoner taha, ja kauge külaline Prantsusmaalt, kahepealine doom‘i-lohe Herscher (kahel seljataha jäänud päeval esineti TallinnasKodu Baaris, kus ma viibisin ka sellele kontserdile eelnenud õhtul, kuigi paraku nende esinemist seal ei näinud).

Hoolimata moshivast kontingendist lavaesisel, ei suutnud Altheria mind emotsionaalselt ega füüsiliselt suurt kõigutada, ja vajas samal ajal ju õhtu esimene õlu delikaatselt degusteerimist – millegipärast tundus antud tegevus tol hetkel tähtsam olevat. Kohati napalmdeathlikud seismilised, kontrollimatult laialikanduvad tõuked meeldisid, aga ei – see rong on minu jaoks läinud.

Altheria @ Facebook

Estonerit nägin esimest korda laivis oktoobri alguses Viljandis, nüüd umbkaudu kuu aega hiljem avanes samasugune võimalus koduväljakul. Otseselt kiita või laita ei oska ega taha, kuid kogemus oli minu jaoks pigem positiivne, järeldus oli vähemalt selline. Seekordne kogemus tundus jällegi omajagu soojem ja intensiivsem, eks oma osa oli seal mängida niisamuti kitsal ja erksatest värvidest täidetud põrgukoopal, kus kontsert toimus. “Far-Out Space Warp“, ühtlasi nende kõige pikem lugu (11 minutit) tundub neil laivis kõige paremini töötavat, lisaks veel paar päris head looalget/lugu, mille nime (“Level 5 Wizard” oli äkki üks?) ma kahjuks hetkel öelda ei oska. Tartu ootab teid kindlasti tagasi.

YouTube Preview Image

Estoner @ Facebook

Doomiduod on viimase aja kasvav trend, peaaegu täiuslik valem iseäranis monoliitse ja raputava muusika tekkimiseks. Kahtlemata on palju ühist meie enda kodumaise duoga Talbot, veidikene ollakse jällegi teistmoodi, endamoodi. Herscher tundus mulle mõneti meloodilisemana ja jäigemana, pehmema atmosfääriga ja vähemorgaanilisemana kui Talbot – massi ja jõulisust oli samas piisavalt. Kui Talbot ei oleks olnud samal ajal tuuril, siis need bändid oleksid tegelikult kokku sobinud nagu vennad, kusjuures väga hästi. Päevselgetest mõjutustest jäid kõrvu kindlasti Acid King  ja OM, lisaks hardcore/noise alged. Tartu publikule Herscher meeldis ja tungival soovil esitati paar uut lugu, mis olid lausa nii uued, et tekitasid veidikene probleeme, aga pole hullu, kõlasid ikkagi hästi. Sümpaatne bänd.

YouTube Preview Image

Herscher @ Bandcamp

Rohkem videoklippe / Pildid

31
Jul 11

Neoandertals – Ebu Gogo Gutting The Child (2011)

01. Homo Floresiensis
02. Child
03. Cut-Throat
04. Funeral Ejaculation
05. The Gutter
06. Entombment
07. Unburying The Carrion
08. Diet Of Worms
09. Survival Beyond Death

Hämarate ja unustatud aegade varju taandunud kütid, primitiivse ja sünge olemusega neandertali inimesed on tänaseks päevaks meie seast jäädavalt lahkunud. See, kuidas nad elasid või pidanuks elama, on siiani kaasaegse homo sapiens‘i fantaasia ning teoreetiliste ja praktiliste avastuste summaarne nägemus. Oletada me ainult võimegi, – saame -, sest aeg on oma töö teinud, ja jätnud alles need mõningad üksikud killud paljudest, mille kokkupanemiseks puudub ainuõige juhend. Puuduvate või kadunud kildudeta pole võimalik korrektset pilti taastada, võib-olla kaugelt lähedane, kui sedagi. Väidetavalt suhelnud neandertali inimene poollaulvas mõminakeeles. Vähetõenäoliselt jõuti seesugusele intellektuaalsele tasemele, mis võinuks viia pärimusmuusika arenemiseni. Neoandertals ei lase ennast sellest häirida ja fantaseerib, milline võinuks olla tolle müstilise pool-inimeste liigi muusikalised püüdlused. Ja nad teevad seda endalegi tahtmatult hästi, tekitamata kordagi kahtluseiva, et justkui oleks tegemist oletuslike nägemustega, mitte originaalse, koopaseintele uuristatud, ammusurnud keeles kirja pandud muusikapaladega.

Neanderthals Were Master Butchers” (2007) ilmudes olin ma veel võrdlemisi suur death metal‘i nautleja ja kugistasin toda albumit huviga. Säherduse muusika austajate seast oli kosta erisuguseid kommentaare: kes pidas seda albumit tolle aasta üheks geniaalsemaks, kes aga üheks jubedamaks ja seosetumaks. Esikalbum salvestati koosseisus Rain Pohlak bassil ja vokaalidel, ning Roland Seer trummidel. Üsna kohe peale albumi salvestamist 2006. aastal liitus bändiga trummarina Sandra Vungi, kes on tänaseni püsima jäänud ja arenenud nende aastatega Eesti üheks võimekamaks naistrummariks (räägitakse, et nad pidavat nädalas kuus päeva harjutama – raske töö viljad). Peale viimase albumi salvestamist lisandus koosseisu teine bassist, keda hetkel enam bändis ei ole ja kellega vist paraku ühegi esinemiseni ei jõutud. Seda oleks tahtnud kuulda.

Juba “Ebu Gogo Gutting The Child“-i avanootidest alates on selge, et leebe kõrvailu ja turvalise meeleolu garanteerimine ei ole Neoandertalsi prioriteediks, vastutus langeb sinu enda õlgadele. Ajalüüsi väravad avanevad ja paiskavad sind mõnekümne tuhande aasta tagusesse ajajärku, kuhugi Euroopa tühermaale. Uudistad ümbrust, kõnnid mööda tasast jõeäärt ja tõused lähedal asuva kõrgendiku otsa, ja heites pilgu kaugele eemale, jääb sulle mulje, et selles äärmiselt looduskaunis kohas pole peale sinu ja sinu “jumala” kedagi teist, kõrvale jättes mõned tavapärased loomad, keda sa oled varemgi oma tavapärases elukeskkonnas kohanud. Varsti kuuled lähenevaid samme – lohakad ja venivad, astujaid on rohkem kui üks. Mühatused ja korinad, linnud muutuvad närviliseks ning tõusevad õhku. Tunned, et pead peitu pugema. Nähtavale ilmuvad primaadilaadsed olevused. Mida ahvilikku, midagi inimlikku, aga hoopis midagi kolmandat, midagi, mida ükski sinu sajandil elav homo sapiens pole varemalt kohanud. Vaevu julged hingata ja liigutada, süda puperdab nagu ülesmäge rühkiva auto mootor. Ometi võtad sa julguse kokku ja järgned, tasapisi, turvalist distantsi hoides, igat sammu rangelt kalkuleerides, ettevaatlikult, et mitte äratada ebavajalikku tähelepanu; tunned kuidas adrenaliinitulv täidab kogu su keha. Alles nüüd märkad sa karja sabas lohisevaid kogusid, käed ja jalad kinni seotud sitkete väätidega. Kogud, mis on sinu enda liigikaaslased! Hilistes kahekümnendates mees ja naine, kolmas tundub olevat nende tütar, maksimaalselt kümme aastat vana. Kohkud, aga jätkad jälitustegevusega. Sina ja sinu ees raskel sammul tatsavad metslased lähenete kaljueendi alusele, kus paistab rohkem nendesuguseid olevat. Peidad ennast hoolikalt metsaalusesse põõsastikku – sina neid näed, nemad sind mitte -, ja jääd ärevusega edasist ootama. Metslased, keda sa oled nii pingsalt jälitanud, jõuavad laisalt päikese käes toimetavate kaaslaste juurde, tervituseks möirates ja nügides üksteist – kütid jõudsid koju, edukalt, koos saagiga. Sinu vangistatud eelkäijad on elus, vägagi, aga mitte enam kauaks. Suured kivikärakad lömastavad neist kahe vanima koljud, hetkegi ootamata kargavad metslased nende kehade kallale ja hakkavad maiustama. Keerad õõvast silmad samblasse ja ootad; tahad põgeneda, ent miski hoiab sind kinni. Sul on voli põgeneda ja see õudus seljataha jätta. Tukastad jälestusest ja väsimusest. Ärgates avastad ennast pimedusest. Öö. Oranž täiskuu heidab kindla ja terava valgusvihu eendialusele avatud platsile, kus toimus ennist nii võigas veretöö. Otse kuu oranžika valgusvihu keskmes lamab noorim liigikaaslane, keda sa nägid mõned tunnid varem nonde metslastega kaasa viidavat. Ta väriseb ja on ilmselgelt hirmunud, hirmu poolt halvatud ja kägistatud.  Kohe on midagi võigast sündimas. Pimeduses on näha tumedaid korisevaid kogusid; ühtlane ja monotoonne korisemine, muutes ainult hetkeks tooni ja siis kahandades vaikuseks, ning siis hakates uuesti otsast peale. Pimedusest tõuseb esile teistest metslastest tunduvalt kõhetum kogu, sammudes vaevaliselt longates valguses suunas, möirates ja vehkides samal ajal kätega. Tundub, et on selle karja juht, või siis midagi preestriseisundi lähedast. Kämbu, nimetagem teda sedasi. Jah, tundub, et sa oled sattunud riituse tunnistajaks. Tunnistajaks, et too tütarlaps ohverdatakse kellegi või millegi hüvanguks. Kämbu seisatab ja vaikib, suunates flegmaatilise pilgu kuu suunas. Vaikus ja meeleheide, kujud pimeduses jätkavad oma palvet. Sekundi murdosa jooksul pöörduvad Kämbu silmad noore tütarlapse suunas, teine murdosa selleks, et suruda hambad noorde pehmesse kehasse ja rebida soolikad väljad. Teised jätkavad transis korisemist, laskmata ennast segada brutaalsest mõrvast otse nende silmade all. Kõik. Kargad äkiliselt püsti, hoolimata mürast, mis võib teisi sinu sealviibimisest teavitada ning hakkad paaniliselt tagasi jooksma arvatavas suunas, kust sa siia tulid. Arvad ennast kuulvat metslaste korinaid ja rõhuvaid samme. Vahetpidamata koperdad, ent jätkad visalt põgenemist ja ei plaanigi alla anda, ehkki kurnatus tahab silme eest mustaks võtta. Endalegi ootamatult jõuad sa tagasi kohta, kus sa ajalüüsi väravast välja kukkusid. Metslastest ei ole enam jälgegi. Haarad tolle äärest kinni ja vinnad ennast üles, et alustada reisi tagasi oma päritoluaega. Pääsesid, loodetavasti.

Neanderthals Were Master Butchers” ühtlane ja sültjas mass on asendunud selgelt eristavate kihtidega, olgu nendeks trummid, bass ja korinad. Keerukad, džässiliku allegooria meelaste kombitsate vahel hüpitavate struktuuride tormakus ja pidev meeleolu- kui suunamuutused, üksmeelselt ja mängleva kergusega muutustega ühinevad kihid/instrumendid, valmistavad kuulajale omamoodi huvitava elamuse, kas see talle meeldib või mitte. “Ebu Gogo Gutting The Child” lood nõuavad nende esitajatelt üksjagu oskusi ja vastupidavust ning kuulajalt parasjagu valvsust ja kannatust, et too pideva raputamise kestel alla ei kukuks.

Rain Pohlak (bass, vokaal) ja Sandra Vungi (trummid).

Hinnang: 4/5

Neoandertalsi kodulehekülg
Neoandertals @ Encyclopaedia Metallum
Neoandertals @ Bandcamp
Neoandertals @ Facebook
Neoandertals @ MySpace

10
Nov 10

Trash Can Dance: Sügis, Talv ja Lumi

Liikuvate piltide etnoloogilise pärimuse tunnustamata ekspert ja lembija GertTrashMoser, tuntud kui Trash Can Dance nimelise kinematograafia ja süvakultuuri juturaamatu autor, asus mõnda aega tagasi hoolega tööle, avastama kõikvõimalikke perverssete žanrimääratluste ja maailmavaadetega kodumaiseid muusikakollektiive, mille tulemusena on nüüd, paar kuud hiljem, valminud kaks eritemaatilist, kaootilistest aastaaegadest inspireeritud kontseptkogumikku – “Sügis” ja “Talv“. Ja see ei ole veel kõik – ostes korraga mõlemad, saate pealekauba Trashi kodusel konveierliinil toodetud, soolvees ja searasvas parkunud, ekstra kõleda ja koolnu välimusega, täiesti kontseptitu müra, mis kannab nime “Lumi“. Kamraadid silopunkrist rääkisid, et kuuldavasti olnud eriprojektina kavas ka kaks eksklusiivset  cover-lugu: südametemurdjast noorlaulja Koidu mehine interpretatsioon Norra fjordivürstide Immortali loost “Grim and Frostbitten Kingdoms” ja natukene vanemate naiste silmateradest Zahiri melodramaatiline töötlus Céline Dioni poolt kuulsaks lauldud itkust “My Heart Will Go On“. Aga probleemiks osutunud, et üks tahtnud plaadile oma nime ja vahelehena kaasa susata aktifotot, ja teine nõudnud ulmemastaapidesse küündivat honorari – jäi paraku ära sedakorda, sest sellised sobingud polnud mõeldavad ja ei läinud kokku üldise vaimsusega.

Sügis“-t illustreerivad Dan McCarthy ja “Talv“-e Urho Kähköneni esteetilised ja värvikirevad graafilised tööd. Arvestatav lisaväärtus, mis teeb need kogumikplaadid mõneti eriliseks, on senimaani ilmumata või veidikene teistsuguses kuues muusikapalad.

“Sügis”

01. Orelipoiss ja Contra – Oma lima
02. Punkentsefaliit – Muldonni vanamees
03. SS Robot – 12 tähte
04. Monstercöuq – Laks laks laks
05. Hirnlos – I Dont Trust You
06. Necro Strike – Sperma
07. Cantilena – Silent Respect
08. Sorts – Harsh
09. Highmachine – Hookers From The Swamp
10. Melmac – The Storm (Demo)
11. Talbot – Pick-Up Lane
12. Soar – Ecclesiastes 1.2-5
13. Zriamuli – Trash It (Alternative Mix)
14. Tolmunud Mesipuu – 7 000 000 meest vaatab su naist
15. Zahir – Bring Me The Head Of Gwyneth Paltrow (In Mint Condition)
16. Leslie Da Bass – Trans
17. Loits – Tuleristsed (Bombfolder 2004 Remix by Forgotten Sunrise)
18. Sinine – The End
19. Pedigree – Necroscopic
20. Aamen – KukkusUjusHukkusUppus
21. Edasi – Black Christmas
22. Forgotten Sunrise – In Heaven (Lady In The Radiator Song)

Laulikutest Orelipoisi ja Contra ropp ning rahvapärane suuvärk sunnib vanematel oma laste kõrvad katma. Pungist tumeda müra ja elektroonikani, vahele törts black’n’roll‘i ja thrash‘i, mulgi murrakus pornot ja ood alligaatorite lodevatele maiustele, maruhipide ja kurbade doom‘i meeste tahuvat kalkust, neegripoiste ja palmide varjus peesitava Gwyneth Paltrowi primadonnalikkust kui naiselikku õrnust. Niivõrd suur kogus head muusikat ja erinevaid artiste, et oskagi paremaid palasid välja tuua, ja kas see ongi üldse sobilik. Hulga üllatusmomente pakkusid SortsuHarsh“, CantilenaSilent Respect“, SoariEcclesiastes 1.2-5” ja Leslie Da BassiTrans“. Taaskohtumine müraklibuse ja elektrilise voorusevööga TalbotiPick-Up Lane“-iga on meeliülendav.

Ideaalne tantsumuusikaplaat vanema generatsiooni sünnipäevapeole, kus ihatakse ja osatakse hinnata ülearuse pugimise ning valsi tantsimise kõrval meisterlikke koreograafianumbreid džaivi ja fokstrotti, kui rahvusliku pinnaga kuldimuna huumori näol. Omajagu leebemaid lugusid jagub ka valsipiidlejate jaoks, kes kuidagi teistmoodi ei saa.

“Talv”

01. In Spe – Rändrotid
02. Herald – Tuline teras
03. Taak – Linnadesööja
04. Shelton San – Arhitekt
05. Smõuk – Must Päike
06. Tolmunud Mesipuu – Mõlemad näevad
07. Crystal Cloisters – Oopium
08. Pinokkel – Apokalüpsis
09. Itk – Musta keebi kuninganna
10. Tharaphita – Laukahaud
11. Raud-Ants – Ärge lööge vaeslast
12. Hukkunud Hinged – Tulesorg
13. Sõjaruun – Talv
14. Imandra Lake – Ärkamise aeg
15. Opium Flirt – Õunakuu

Progerokki, mürarokki, postirokki, hevi, stõunerit, tuumi, bläkki, folki ja indie kriminaalsust – halleluuja, ja mina veel arvasin, et talv on trööstitu ja mustvalge. Eksisin.

Skeptilise suhtumise osaliseks saanud Imandra Lake ja Opium Flirt, suutsid kummatigi südamepakku pugeda ja rebestada tolle karmi konteksti tabud, kuhu nad sulanduda ei tahtnud. Või kas saabki siin üldse mingisugusest ühisest taustast rääkida. Ei sünge, ei rõõmus, ja samas on mõlemat – emotsioonid on ja ei ole. “Talv” on meelelt heitlik ja rahutu, kahtlemata nauditavaima sisu ja tunnetusega.

Magusamateks suutäiteks on suursuguse helilooja Sven-Erik Tüüri unustustehõlma vajunud bändi In Spe lugu “Rändrotid“, doom‘i-monstrumi TaagaLinnadesööja“, Shelton SaniArhitekt” ja Crystal CloistersiOopium“. Tartu kivirokkarite “Must Päike” on varemalt ühel teatud kogumikul ilmunud, aga albumile pole jõudnud, teiste avaldamata asjade kohta ei oska midagi konkreetsemalt väita. Häbi oleks märkimata jätta Hukkunud Hingede ja Tolmunud Mesipuu lookesed, kellede äsja ilmunud ja suurepärastelt albumitelt need pärinevad.

“Lumi”

01. Uwe Boll – Apadravya
02. Mass Of Comatose – Chemical Lobotomy
03. Altheria – Brainsex
04. Langenu – Silmitu ilmutis
05. Urt – Karjed pimedast metsast
06. Bestia – Ronkade parved
07. Realm of Carnivora – Carcass of Time
08. Põhjast – Nichts Zu Sagen
09. Pime – Rännak
10. Thou Shell of Death – The Forest of Shadows Part I (Raw Mix)
11. Form – Aerial
12. Wrath Is Evergreen – Crystal In The Night
13. Tarm – Üksinduse nutetud pisarad

Kui “Sügis“-e ja “Talv“-e palad ja nende järjestus sõltus Trashi despootlikusest, siis “Lumi” sai sootumaks teistsuguse kohtlemise osaliseks. Appi tuli mees kagust, Martin ThonolanLaine kelle seotust enamike nonde bändidega ei tasu salata, kuid see kes teeb, see ka jõuab palju. Sutsuke surma ja siis ainult pilkjast ning musta pimedust. Vanad head tuttavad bändid, tore võimalus taaskord kokku saada, ehkki bläkki teema on viimasel ajal minust tasapisi kaugenemas. Bläkki leiab sutsukene esimeselt kahelt plaadiltki ning kui need vaid saaks siia üle tuua, ja surmamaitse mujale liigutada, siis oleks tegemist ühe kuradima kõva Eesti modernse blackmetal‘i entsüklopeediaga, kust on esindatud suurem osa selle ladvikust.  Põhjast, Pime ja Thou Shell of Death – nimepidi tuttavad, sisult tundmatud, aga valmistasid vast kõige suurema üllatuse.