Sissekanded sildistatud: klubi rubiin

09
Oct 11

Me Tusameele Sügis 2011 – Viljandi @ Klubi Rubiin (08.10.2011)

Koletu faktina tuleb välja seesugune hämmastav asjaolu, et mõlemad klubid Tartus kui Viljandis, kuhu sügisene rännuteekond Taaga ja Hukkunud Hinged möödunud sügisel viis, on tänaseks päevaks oma tegevuse lõpetanud. Kas süüdi oli kaotusevalu, mis nende kohtade omanike südamed peale destruktiivset üritust pitsitama hakkas, või lihtsalt kõige lihtlabasem kokkusattumus, kultuurimaastikul vohava kägistamise paratamatus – kunagi ei või teada. Viljandis viledate sügistuulte eest kaitset pakkunud Puhas Kuld eksisteerib tegelikult edasi, küll aga uue nime all (samamoodi on lood Plink-Plonkiga Tartus, sellegi pindadel tegutseb uus klubi). Klubi Rubiin, kus toimus seekordki mainitud sügise sombuseid paiseid leevendav tseremoonia, oli eelmisest korrast juba tuttav. Ilm oli meelepäraselt sügisene, lõi kohase ja ürituse üldise meeleoluga ühte langeva sugestiivse seisaku, omasoodu, vaevaliselt ja vastuvoolu kulgeva ajakapsli kiirevoolulise jõel, andes aega mõtisklemiseks. Pole põhjust olla tusane.

Suur ja vääramatu kaotus tabab meid kõiki, hiljem või varem – aga see juhtub, möödapääsmatult. Hukkunud Hinged paraku Viljandisse ei jõudnud, millest on väga kahju. Otseselt paha polnud ka asendusbänd. Ei oskagi seisukohta võtta, peale selle, et see bänd antud ürituse konteksti (oleneb suuresti kuidas seda konteksti vaadata, loksutada, ja kõrist alla uhada) ei sobinud. Noor ja vihane, Viljandi kohalik folkroki punt Raudraev.

YouTube Preview Image

Raudraev @ Facebook

Estoner kuulub nime osas samasse kategooriasse itaallaste Stöner Kebabiga (jube nimi), ainult vahega, et teise bändi muusika ei suuda mind kuidagimoodi köita, esimesena osutatud kollektiivi oma on seevastu aja jooksul (Corey ja Antoni lisandumine koosseisu on kuuldavalt kasuks tulnud ja töötab ka mõneti paremini) tunduvalt meeldivamaks muutunud, ja nüüd veidikene hiljem neid esimest korda laivis nähes, peab tõdema, et tegemist on igati tõsiseltvõetava ja küpseva bändiga. Konarlikust ekslemisest seenemetsas on saanud soliidne tossune rifirokk, kust ei puudu niisamuti sobilikud ja kulgu arvestavad psühhedeelsed atmosfääri avardumised. Arenguruumi kahtlemata on, kasvõi rohkem kahe kitarri eelist kasutada.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Estoner @ Facebook

Käivad sosinad, et kunagi-varsti on Taagal ilmumas uus album. Seda kas uued lood on linti võetud või on see peatselt juhtumas, hetkel kahjuks öelda ei oska. Eilsel kontserdil mängiti igatahes tubli annus uut materjali, mis võiks kaudselt kinnitada uue albumi mõtet kui tõsiasja. Elamus oli samavõrdne eelmisel aastal kogetuga, vahest oleks paremgi olnud, kui helikurat ei oleks juhtmeid sikutanud (kontserdi helindamine oli üldiselt rahuldav). Uutest lugudest hakkas “Linnadesööja” kõrval kõrvu veel “Sümbolpimedus” – pühendusega kõige satanistlikumale tartlasele, Kalev Tarkpeale. Teised lood paistsid samuti üsna tugevatena, ehkki vajavad ilmselgelt natukene rohkem degusteerimist, enne kui õige maitse suhu saab. Taaga uus materjal paistab põnevana.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Taak @ Facebook