Sissekanded sildistatud: punk

10
Dec 11

Intervjuu: Deathcats

Deathcats jättis mulle tohutult sümpaatse mulje juba nende varakevadisel debüütesinemisel, mis on veel üsnagi hästi meeles, justkui see oleks alles eile olnud. Seoses sellega olen nende intervjuuplaani pikemat aega mõlgutanud, ent reaalse teostuseni jõudsin alles nüüd. Loodetavasti avab see pikka aega unustustehõlma vajunud intervjuusektsiooni teise tulemise. Tänan Deathcatsi abivalmiduse ja põneva intervjuu eest.

• Tervitused siia samasse, Tartu! Väidetavalt sai Deathcats alguse selle aasta veebruarikuus, seega pole teie ajalugu teab mis pikk, aga seiklusterikas kindlasti – kontserdeid on lühikese tegutsemisaja vältel juba üksjagu olnud. Standardküsimusena, võrdlemisi paslik on alustada sellest, kuidas Deathcats oma alguse leidis, mis motiividel ja milline oli algne visioon, kollektiivne ettenägev sisekaemus sündivast muusikast.

Kristi: Kiina rääkis mulle kuskil peol, et on üks ägeda lauluhäälega neiu Luka, kellega võiks koos all-girl rokkbändi teha, ja umbes paari õlu pärast tundus see maailma parim mõte. Õnneks tundub siiamaani.

Luka: Mulle tuli ka Kiina ligi ja ütles, et ta tahab bändi teha. Ma ütlesin “okei” ja ta ütles, et leiab bassisti ka. Ma olin juba pikemat aega tegelikult mõelnud tsikirokki teha. Enne esimest proovi mõtlesin, et huvitav kaugele see bändiidee küll jõuab, aga pärast proovi tekkis kohe tunne, et tahaks veel mängida. Algusest peale tundsin nende neidudega mingit ühist energiat.

Kiina: Minu kaela aeti nüüd see bändijutt, jah. Ma ausalt öeldes ei mäletagi, kust see tsikibändi idee otseselt tuli… ma olin ise tükk aega teinud igasuguseid bände kuttidega ja tahtsin midagi täitsa uut vist, nii et võtsin ühendust Lukaga, kelle muusika mulle väga meeldis ja mõtlesin, et ta tundub ägeda attitude’iga ja oskab kitarri mängida ning laulda – why not? Kristit teadsin varasemast ajast ja ühel peol moosisin ta õluga ära ja nii jäigi. Me saime üsna kiiresti endale jalad alla ka, sest me sobisime omavahel juba alguses üllatavalt hästi ja proovid olid kohe väga produktiivsed, mis süstis meile rohkem motivatsiooni ja tahet asja edasi ajada.

• Mis on sellest visioonist saanud praeguseks hetkeks, kuidas iseloomustaks Deathcats ennast täna?

Kristi: Minu nägemus oli alguses kindlasti tagasihoidlikum, kui praegu läinud on.

Luka: Nõustun Kristiga. Ma ei osanud algul suurt midagi oodata. Tahtsin esialgu lihtsalt bändi teha vahelduseks, aga sellest kujunes midagi palju meeldivamat.

Kiina: Minu nägemused pole vist kunagi tagasihoidlikud olnud, sest kui juba mõelda ja unistada, siis ikka täiega. Deathcatsi puhul mulle meeldibki see pidev areng ja uute muusikaliste kogemuste suunas liikumine, mida juhtub mõnikord ka proovis niisama lollitades… omaette, aga see ongi cool.

• Esimest korda teid laivis nähes meenusid nii mõnedki kaadrid filmist “Ladies and Gentlemen, The Fabulous Stains“, mis toovad muusikasõbra silme ette küllaltki ilmekalt tärkava chick-power-trio-punk-roki bändi kaootilise ja dramaatilise lavataguse ja -pealse kannatusteraja. On ka tegelikult ühe chick-power-trio-punk-roki bändi sünd niivõrd keeruline ja verine protsess? Inspireeriv ja õpetav, või pigem kohutav ja eemaletõrjuv?

Kristi: Tänapäeval pole tsikibänd enam tabu, minu meelest see tegelikult ei peaks olema Deathcatsi rõhuasetus.

Luka: Ega jah, me oleme tavaline bänd, nagu iga muu bänd. Midagi verist ega keerulist siin küll pole.

Kiina: Lilleline ja paremini lõhnav lihtsalt..

• Millised on teie personaalsed muusikalised eeskujud/lemmikud/žanrid, ja kuidas need on mõjutanud Deathcatsi muusikalist keelt? Millises osas need kattuvad ja lahknevad?

Kristi: Ma olen koolibändi tasemel umbes neli aastat mänginud džässi, aga see on kindlasti väga-väga palju mind muusikaliselt mõjutanud. Võib-olla soundi mõttes on sellepärast minul vahel natukene teistsugune plaan A, kui Lukal ja Kiinal.

Luka: Minu muusikamaitse varieerub väga laias plaanis, aga bändi tehes mõjutab mind kõige enam pigem punk/grunge. Aga muusika, mis me teeme, on lõppkokkuvõttes ikkagi midagi kõigest, sellest ka žanrite vahelduvus. Mina kirjutan rohkem pungilikke ja grungelikke lugusid, Kiina teisalt on rohkem 60/70’s rocki ja stoneri mõjutustega, pluss veel Kristi keerulised džässikäigud.

Kiina: Üldiselt on ja ikka seinast seina, aga mõned lemmikud nt: PJ Harvey, Led Zeppelin, Bob Dylan, Fu Manchu, Alice in Chains, Kyuss, Cypress Hill, Iggy Pop.. need on võibolla mõjutanud rohkem, aga žanritest niipalju, et selline basic rock’ n’ roll on kõige läbivam, kuhu saab ju kõike muudki sisse segada. Soundi üle me siin vahepeal vaidleme jah, mõnele meeldib puhtam ja täpsem, mõnele räpasem ja ujuvam, aga päris kallale üksteisele pole läinud.

• Nagu ma juba alguses mainisin, siis paistab teie esinemisgraafik ühe noore bändi kohta küllaltki tihe olevat, konkureerite selles osas julgesti noore Nevesisega, kes oma teekonna alguses samasuguse tarmukusega lavalaudu tallas. Kuivõrd keeruline on esinemise leida ja kui palju aega panustate uute esinemiste leidmiseks? Või tulevad viimasel ajal pakkumised lausa ise?

Kristi: Kiina meid alguses vist ikka vedas ja ajas asju, nüüd tulevad pakkumised juba ise.

Luka: Mina ei teadnud alguses kedagi. Kiina ajas asju. Aga Kristit korrates, nüüd tulevad pakkumised ise.

Kiina: Nevesis on jumalast lahe!

• Kindlasti on teil meenutada põnevaid seiku lavalt kui selle tagant. Kõige põnevamad ja veidramad komplimendid, mis teile peale esinemist öeldud on?

Kristi: Kiidetud on küll ja lihtsalt pärast konsat kätt surutud, aga näiteks Lukat või Kiinat nimetas Zahiri kitarrist Kodu Baaris vist lady of the century’ks…? Omamoodi järjepidevuse eest võib vast esile tõsta ka Onu Bellat, kes meid korduvalt surnud kassideks on tituleerinud…

Luka: See Onu Bella on, jah, omaette isiksus. Aga meenub ka näiteks veel see, kuidas üks konsa tuli keegi Kristit lavale kallistama. Kõige esimesel konsal tuli mul kitarririhm küljest ära esimese loo ajal ja mängisin pool lugu põlve otsas – siis ma mõtlesin, et ei tea, kas see on mingi halb märk või, vastupidi, hea.

Kiina: Esimese asjana tuli meelde esimesel konsal, Aprillikivil, mängitud lisalugu “Rough, I Know”, mis oli täielikult spontaanne, sest Lukal olid mingid akordid, mida laval Kristile kähku näitas ja tuligi kohapeal impro lugu. Muidugi peale Amme rocki oli meil kettimis võistlus, mis oli ka piisavalt halenaljakas, et seda aegajalt üksteisele meelde tuletada…

• Käisite hiljuti stuudios ja salvestasite korraliku posu lugusid – demo ja jälg ajaloos on olemas. Väga meeldivad salvestatud lood, ehkki võiksid olla pisut toorema ja räpasema kõlaga, nagu laivis. Kuidas te ise lõpptulemusega rahule jäite? Kas tagantjärgi tundub, et mõned asjad oleks võinud teha natukene teisiti, või jäite täiesti rahule? On lähitulevikus veel plaan salvestama minna?

Kristi: Minu meelest võiks pigem puhtamad olla:). Aga nagu vist kuskil foorumites on juba jutuks tulnud, siis käisime hiljuti lisa salvestamas, mille tulemust siis praegu ootame, ning mis tõotab tulla kõvasti mängulisem kui eelmise sessiooni tulemus.

Luka: Need salvestatud  lood on ikka rohkem demo-vormis ja üldiselt demo-lugudelt polegi väga oodata sellist tulemust, mida saab siis, kui mitmeid kuid stuudios istuda ja lindistada. Need rohkem muusikalise esmamulje jätmiseks. Ise olen rahul, küll jõuab veel stuudios käia ja neil kordadel ka rohkem värve lisada.

Kiina: Tahaks näha seda muusikut, kes täiesti rahule jääb oma salvestatud lugudega… aga käisime jah seekord Tallinnas lindistamas ja saime juba kuulatagi mõnda valmis lugu, mis mulle isiklikult väga  meeldis soundi, feelingu ja kõige poolest.

• Deathcats on tekitanud parajalt furoori muusikaringkondades ja üks teie lugudest on vist isegi raadioeetrisse jõudnud. Kuidas tähelepanuga harjunud olete, kas lähimal ajal on plaanis minna ka vallutama muu maailma lavasid?

Kristi: Raadios on käinud vist päris mitu lugu, mingit suurt tähelepanu tulva väga pole täheldanud, vahel pigem mõni tuttav saadab sõnumi või ütleb muu vestluse käigus, et me vist olime raadios.

Muu maailma lavade osas… Eks vaatame, mis juhtuma hakkab, mingit eraldi kõrgemat eesmärki veel pole.

Luka: Ei ütleks, et märkimisväärset tähelepanu saanud oleks. Me oleme omadega veel väga alguses.

Kiina: Ma väga suhtlejatüüpi pole, niiet ma ei tea mis raadios toimub, kui ma ise seda parajasti ei kuula, aga tähelepanu kohta nii palju, et ise midagi väga aru ja ei saa, sest enamus haipi toimub ju rohkem seljataga, aga kui juba märgatakse, siis on see hea muidugi.

• Mis teeb Deathcatsi selliseks, nagu ta on – nii heas kui halvas? Kui asendamatud te üksteisele olete, iseloomustage pisut üksteist.

Kristi: Deathcatsis on koos kolm väga erinevat inimest minu meelest, seega ammendavat definitsiooni öelda on raske. Mulle meeldib Kiina ja Luka ausus, võime minna pööraseks ning samas ka teatav idealism. Eraldi võttes on Kiina meeletu tahtejõu ja läbisurumisvõimega neiu : D ja Luka tohutult musikaalne ning taibukas.

Luka: Ma ei oskaks Kiinat paremini iseloomustada kui Kristi. Kiina on meist kõige domineerivam, mitte, et ta mingi führer oleks, aga keegi peab alati olema teistest domineerivam, muidu asi ei töötaks lihtsalt. Kristi ei väsi minu jaoks üllatamast. Ta on kõige ehtsam näide ütluse kohta: “Vaga vesi, sügav põhi.” Nunnu, aga sisimas badass.

Deathcats üldises plaanis on super. Tavaliselt öeldakse, et naised ei saa koos bändi teha, sest, noh… nad on naised. Aga nende neiude puhul see paika ei pea, sest meie vahel valitseb lihtsalt niivõrd hea energia. Muidugi, konflikte tekib, aga need ei muutu mingiteks draamadeks.

Kiina: Tüdrukutega on ikka roppu moodi vedanud jah, mõlemad on andekad ja väga ägedate iseloomudega. Tõsi ta on, et me kolm oleme väga erinevad, aga see on pigem õnneks tulnud, sest meie kõigi iseloomujooned klapivad ja keegi meist pole dramaqueen, backstabber ja kes teab mida… siirad, ausad ja lahedad tsikid, kellega sujub bändi koostöö ja kes on ka asendamatud sõbrad. Mina pean ennast luuseriks, et rohkem kui ühe asjaga korraga tegeleda ei viitsi, aga nemad õpivad veel ülikoolis ja tulevad kõigega ilusti toime. Kristi kohta käib jah see “Vaga vesi, sügav põhi” kõige paremini… tal on veel loogiline ja kiire mõtlemine ka, mis väga kasuks tuleb. Luka on omaette klass, selline, kes millegi ees ei pelga ja teeb kõike täpselt nii nagu ise tahab, aga jäärapäine ta ei ole. Meievaheline sünergia on praegu igatahes võimas ja arenguruumi on veel ja veel.

• Vabakava: tervitage, joonistage, luuletage või lihtsalt rääkige mõni vahva jutt

Onu Bella: Kui saaks, võtaks naiseks need surnud kassid!
Luka: Surnud kassid võid ju võtta, aga meid sa ei saa. (Rock’n’Art)

Deathcats @ Facebook
Deathcats @ MySpace
Deathcats @ Rada7 

12
Jun 11

June 10th @ Von Krahl (10.06.2011)

Mürahordide igaaastane ühisvandaalitsemine toimus Eesti mürapealinnas asuvas Von Krahli nimelises soliidses putkas, eesotsas laamendasid vennad Zahir, Shelton San ja Tolmunud Mesipuu, tagatipuks, eksklusiivne külaline Belgiast, tavatult eepiline kui glamuurne Kapitan Korsakov. Soliidse, kahel kukejalal kõikuva putka struktuuriline terviklikkus jäi puutumata, moraalse hävingudoosi said nad siiski kätte, värisesid teised varahommikuses jaheduses, nii et kananahk säärtel.

Õhtu peaesinejaks oli kahtlemata Zahir International, kelle koosseisu on vahepeal lisandunud uus liige, nimelt Tambet bassil, keda asendas kohustuslike suitsupauside ajal Tambet kitarril. Zahiri professionaalsuses ei pruugi kahelda, olgu selle kinnituseks kultuuriministeeriumi sertifikaat. Kui Zahir lubab müra teha, siis saab müra, justkui eetrijoobes reamees tulistaks haubitsast kollaseid puudleid jänesekõrvadega, pügatud kaelaga vaenlase redisepõllule. Kahurid paukusid ja puudlid lendasid, kuid rediste asemel kasvasid põllul kaalid.

YouTube Preview Image

Zahir @ MySpace

Shelton Sani nime oleme me kõik kuulnud, ja mõned on teda väidetavalt enese silmagagi näinud. Minu senine tutvus Shelton Saniga on olnud väga põgus, pole teda suurt lindiltki kuulanud, ja see linditutvus jättis suhteliselt arusaamatu mulje. Mõneti sai meie tutvus alguse puhtalt lehelt. Laivis aga köhatas Shelton San kileda kõri puhtaks ja löristas räpast rokki ja rolli. See juba meeldis.

YouTube Preview Image

Shelton San @ MySpace

Ülienergiline ja pedaalidemüriaadidega opereeriv Kapitan Korsakov polnud sugugi minu maitse ja ei hakka vast niipea ka olema, aga sellest hoolimata ei saa vaadata mööda mõjuvast ja altruistlikust esitlusest, mis jättis mõnesuguse jälje kõigi südameisse, kulmineerudes solisti ja kitarristi Pieter-Pauli ronimisega rõdule.

YouTube Preview Image

Kapitan Korsakov @ MySpace

Kapitan Korsakovi kava venis pikale, Tolmunud Mesipuu jõudis lavale alles kahe paiku. Pealtvaatajad olid selleks ajaks vaikselt laiali hajunud, hingi võis olla paarikümne kanti ja natukene peale, rohkem mitte. Nii väheste inimestega koos polegi varemalt Tolmunud Mesipuud kuulanud, Tartus on samal ajal saalid rahvast täis – võib-olla mingisugune pealinna eripära. Palju vana esimeselt, natukene eilset möödunud aastal ilmunud albumilt ja kübemekene tulevikust, uus lugu. Ööst sai hommik.

YouTube Preview Image

Tolmunud Mesipuu @ MySpace

08
Jun 11

Tulemas: June 10th @ Von Krahl (10.06.2011)

YouTube Preview Image

Zahir (MySpace)
Shelton San (MySpace)
Kapitan Korsakov (MySpace)
Tolmunud Mesipuu (MySpace)
+
Raakel Bloody Raakel (MySpace)

DJ:
Kristopher & Ats
Stupido DJ’s (Fi)
Shotgun club (Fi)

5 EUR enne südaööd, hiljem 7 EUR

10. juunil 2011 esineb teist korda Tallinnas flaami garage-punk trio Kapitan Korsakov Belgiast, kes esitab oma uue albumi materjali. Koos belglastega esinevad kohalikud garaazirokkarid Zahir, garage noise kollektiiv Shelton San ja garaazieksperimentalistid Tolmunud Mesipuu. Sama unustamatu line-up esines ka üritusel nimega Haigla. Kui te olite seal, siis tulete jälle, kui te Haiglas ei olnud, siis saate nüüd teise võimaluse. Esinevad ka DJ-d Tallinnast ja Helsingist, ka on kohal üllatuskülalised visuaalidel. Ettevaatust: üritus on vali ja lärmakas. Sissepääs €5.

June 10th @ Facebook
June 10th @ Rada7

20
Dec 10

HoStock @ Greifi Trükimuuseum (17.12.2010)

Vanasti tuli tsirkus linna ilmatu kära ja müraga, HoStocki “telk” (Greifi Trükimuuseum) asus küllaltki nurgataguses kohas ning ega kui assisteerivaid pärgamendirulle lugenud ei oleks, siis vistist polekski seda kohta üles leidnud. Tillukene eesruum, kurja pilguga valvurid ja piletilett, kust sai sutsaka aerosoolvärvi käeselja peale (soovi korral kindlasti ka mujale). Esimeses, väiksemas ruumis mängisid muusikat erisugused plaadikeerutajad; suuremas ruumis astusid üles aga elavat muusikat tegevad artistid. Kolme aastakümne taguse pioneeride nääripeo vaimus kosmoloogialabor ja tripopodid, nostalgiahõnguline ja avara ehitusega sõukese, kuhu selle õhtu tipphetkel võis koguneda ligikaudu paarisaja osaleja kanti, nende seas kohtas nii tavalisi kodanikke kui tsirkuselanikke endideid. Esinejateplejaad oli lai ja kirev – midagi igaühe maitsele.

Päris esimene bänd jäi küll nägemata, kuid esimene nähtud bänd, milleks oli Led Boots (juttude järgi selleks ürituseks spetsiaalselt kokku pandud kollektiiv), jättis äärmiselt vinge mulje. Milline lavaline sünergia! Näod on tuttavad, aga nimedega neid kokku ei oska viia, väljaarvatud kitarrist Sven, kes on kunagi kitarri mänginud Tartu tossuroki kollektiivi Smõugi ridades.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Crystal Cloisters juhatati kõvakübaraga õhtujuhi poolt sisse kui bänd, mille muusika nautimiseks peab tarvitama joovastavaid aineid – vale puha!  Crystal Cloisters ise on substants, amorfne ühenduslüli maise lihava ja taevase, pilvepiiril laiuva spirituaalse kuningriigi vahel. Sisemine ja väljumine ussiaugu ühest kui teisest otsast näeb igakord isemoodi välja, ja kui esimesed katsed toda ussiauku läbida päädisid füüsiliselt katastroofiliste tagajärgedega, siis iga järgneva korraga on see muutunud aina valutumaks. Ühesõnaga, kloostrikristalli eliksiiri vaimu värskendavate toimeaine(te) potentsus muutub samm sammu haaval kõrgemaks, mille läbi avanevad uued väravad ja senikogematud tundmused. Masinavärk töötas perfektselt nagu alati, vääramatu stimulandina ergutas meeli visuaalne värvigomorra. Esmaettekandele jõudis ka nende uus lugu “Sünaps“.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Crystal Cloisters @ MySpace

Ümbritsev pidu arenes omasoodu. Algselt kahemeheprojekt, nüüdseks juba kolmest indiviidist koosnev vabamuusika kollektiiv Planet Spot, kellede koosseisu on vahepeal lisandunud kelmikate näomaalingutega tsirkusetantsijatar Blu, kosmosedžässi koherentsete lainete interferents. Publik oli igatahes neist lainetest kantud, tunduvalt rohkem kui eelnevate esinejate puhul – kas süüdistada selles nüüd tarbitud alkoholikoguseid või tõepoolest sünkroniseerusid punktiplaneedi gravitatsioonivälja tõmmitsad lava ees trallivate inimeste omadega. Paratamatult põrkusid minu lained ülejäänud publiku omadest, ja sisekosmose väljaspoolt avamisest ei tulnud suurt midagi välja: TUF-i intiimsem õhkkond, vähemate vastutöötavate võnkegeneraatoritega, jõudis ülesandepüstitusele üsnagi lähedale. Keelpillidele võib julgelt volüümi juurde surada, annaks tunduvalt massiivsust juurde. Vokaalilgi olid omad huvitavad sürreaalsed ja kandvad momendid, ootamatult hästi töötas isegi.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Planet Spot @ MySpace

15
Dec 10

Tulemas: HoStock @ Greifi Trükimuuseum (17.12.2010)

See on AVALIK PIDU, oodatud on kõiksugu rahvas, või ka mittesugu, aga siiski OODATUD ! Kõigi maade hullud, kutsume teid ühinema !

…Tartu ja Tartu Kunstikooli Jõulupidu “HoStock” toimub 17. Detsember 2010, Greifi trükimuuseumis Esimesel korrusel kahes ruumis, sisenemine on hoovist.

Ühes saalis DJ’d ja teises bändid.
Uksed avanevad koos Rajoonikomiteega kell 20.00

Esinevad :

Planet Spot (impro psy – stoner)
Alan Proosa (bodymusic / discomagnifique / punk)
Crystal Cloisters (Post – Stoner)
Rajoonikomitee (Bassiliin)
Led Boots (Funk)
Morguevara (Reggae / Rock)

KinkyMint (Electronica / Pop / Electro)
Kratt (Post – Lament)
Useless Rusty Gear (Experimental / Post – Noise)
Skiso (Breakcore)
Psychoterror (PunkRock)
Blackeye Redlip (8-bit/ circus breakcore/darkstep)

Pilet : TK / TKK 25.-
Facebookis attendinud ja kostüümis 35.- / 50.-
Dresscode : CIRCUS

Greifi trükimuuseum
Kastani 38
Tartu, Estonia

Algus : 20:00

Tsiteerides Morguevarat :

“Kutsume teid kummalisele muusikalisele üritusele, mis ilmselt kipub kanduma ka teemadesse nagu kunst, ilusad inimesed,”Pilgud universumi mõistatustele Douglas Adamsi vaimus kuid läbi Tartu boheemlase silmade” ning transpersonaalsem seks ja miks mitte ka linn.”

Võib esineda muudatusi.

Plakati suurmeister on meie austatud Kuldar Leement ! Suurimad tänud ja suudlused

YouTube Preview Image

HoStock @ Facebook
HoStock @ Rada7