Sissekanded sildistatud: rockiklubi

13
Nov 11

Doooooooom! @ Rock & Roll Hell (05.11.2011)

Elus aga rampväsinud – nii jõudsin ma laupäeva hilisel pärastlõunal Tartusse. Kosumiseks jäid ainult mõned üksikud tunnid ja siis juba järgmine kontsert, mõneti väiksemas mõõtkavas kui möödunud õhtul toimunud doom‘i-üritus, ent kindlasti mitte vähemtähtsam. Põlva death/thrash punt Altheria, psühhedeelse doom‘i preestrid Tallinnast, peitununa nime Estoner taha, ja kauge külaline Prantsusmaalt, kahepealine doom‘i-lohe Herscher (kahel seljataha jäänud päeval esineti TallinnasKodu Baaris, kus ma viibisin ka sellele kontserdile eelnenud õhtul, kuigi paraku nende esinemist seal ei näinud).

Hoolimata moshivast kontingendist lavaesisel, ei suutnud Altheria mind emotsionaalselt ega füüsiliselt suurt kõigutada, ja vajas samal ajal ju õhtu esimene õlu delikaatselt degusteerimist – millegipärast tundus antud tegevus tol hetkel tähtsam olevat. Kohati napalmdeathlikud seismilised, kontrollimatult laialikanduvad tõuked meeldisid, aga ei – see rong on minu jaoks läinud.

Altheria @ Facebook

Estonerit nägin esimest korda laivis oktoobri alguses Viljandis, nüüd umbkaudu kuu aega hiljem avanes samasugune võimalus koduväljakul. Otseselt kiita või laita ei oska ega taha, kuid kogemus oli minu jaoks pigem positiivne, järeldus oli vähemalt selline. Seekordne kogemus tundus jällegi omajagu soojem ja intensiivsem, eks oma osa oli seal mängida niisamuti kitsal ja erksatest värvidest täidetud põrgukoopal, kus kontsert toimus. “Far-Out Space Warp“, ühtlasi nende kõige pikem lugu (11 minutit) tundub neil laivis kõige paremini töötavat, lisaks veel paar päris head looalget/lugu, mille nime (“Level 5 Wizard” oli äkki üks?) ma kahjuks hetkel öelda ei oska. Tartu ootab teid kindlasti tagasi.

YouTube Preview Image

Estoner @ Facebook

Doomiduod on viimase aja kasvav trend, peaaegu täiuslik valem iseäranis monoliitse ja raputava muusika tekkimiseks. Kahtlemata on palju ühist meie enda kodumaise duoga Talbot, veidikene ollakse jällegi teistmoodi, endamoodi. Herscher tundus mulle mõneti meloodilisemana ja jäigemana, pehmema atmosfääriga ja vähemorgaanilisemana kui Talbot – massi ja jõulisust oli samas piisavalt. Kui Talbot ei oleks olnud samal ajal tuuril, siis need bändid oleksid tegelikult kokku sobinud nagu vennad, kusjuures väga hästi. Päevselgetest mõjutustest jäid kõrvu kindlasti Acid King  ja OM, lisaks hardcore/noise alged. Tartu publikule Herscher meeldis ja tungival soovil esitati paar uut lugu, mis olid lausa nii uued, et tekitasid veidikene probleeme, aga pole hullu, kõlasid ikkagi hästi. Sümpaatne bänd.

YouTube Preview Image

Herscher @ Bandcamp

Rohkem videoklippe / Pildid

03
Apr 11

Aprillikivi @ Rock & Roll Hell (02.04.2011)

Samm ette, samm taha või hoopis vasakule ja siis paremale, taskus kumeramast kumeramad kivid, palud kivide loojat, kaheksapäist, kübarate ja prillidega, üheteistkümne vastastikku kokku pressitud universumi ainujumalat, et too sind säästaks – vahet ei ole, porri maandud sa niisamuti kui läbi virmalistekardina kihutav röögatu suur komeet, ja selle saba peal istuvad seitse härjapõlvlast, roheliste kaabudega, igale on kinnitatud erivärvi smaragd, vasakul käel kaks ja paremal käel kolm näppu, vööl pudelikene viskoosse hingerohuga, jalas on kollased, veripunaste surilina kontuuridega kummikud; mõtle ise, peaga, see ei saa sulle halba teha, ainult head. Kaudselt on see sama universum. Kummikuid oleks küll olnud vaja, ilm oli ühtäkki üllatavalt kevadiseks muutunud – soe ja vesine – ning sellega kaasnes üksjagu tegemist, et kuival jalal kohale jõuda. Ja miks mitte võtta tõeline kevad säherduse tubli annuse muusikaga vastu, tervitada ja kaelustades päikest, andes talle märku et me temast hoolime, ja ta ei peaks niipea kuhugi ära minema. Mõeldud ja tehtud.

Ladies and Gentlemen, the Fabulous Deathcats” – mul on võimatu mitte sisse tuua seda referentsi, jube sümpaatne film (peakski varsti uuesti vaatama) ja muusika, ja Deathcatsi ilmsüüta kui lakoonilises, kange väävelhappe kombel põletav ja otsekohane, mässumeelne, liigsest sünteetikast vaba, toores ja mõõdukas-primitiivne punk’n’roll. Pehmem kui Girlschool, seda kindlasti, muid võrdlusmomente ei oska tuua. Esimese suurema kontserdi kohta üsna tubli saavutus ja suuremaid viperusi kõrvu ei jäänud, ehkki rohkem silmtabavat energiat ei teeks paha. Ahjaa, noored neiud otsivad endale ka teist kitarristi juurde (paar nädalat tagasi vähemalt otsisid), et kui tunnete ennast piisavalt punk’n’rollina, aidake nad hädast välja. Mehed paraku ei kvalifitseeru. Suurepärane elamus.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Järgmisena tulvas kogu täiega, otsatu sisuga punktiplaneedi tulikuum ja pidevates muutustes tuum. Nii juba kolmandat korda (kolm korda olen mina tunnistajaks olnud) ja iga kord võtab see tuum eriskummalisi metamorfoose ette, viimati on etaloniks saanud Acid Kingi käreda kraapivuse ja kapjadeklõbinaga happemuul. Selline kujumuutus mulle meeldib, kuigi ma pean nõustuma paari sõbra väitega, et kohati kipub Planet Spot ennast liialt kordama ja õhus on vahetevahel liiga palju tühjust (teine kitarr või bass ei teeks paha), ent tuuma temperatuur tõuseb ja elu selle planeedi pinnal muutub iga päevaga aina talutavamaks ja mitmekesisemaks.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Planet Spot @ MySpace
Planet Spot @ Facebook

Küsimus suurele ringile: kes oli õhtu kõige kärarikkam bänd?! Otseloomulikult järgmine Metsatöll, iga mõeldava festivali ja suurürituse teeneline meelejahutaja, reggaehimurite ja oraalmetali, kombitsate ning tinasaabastega verd leemendav soomustatud hirm. Seda et Tolmunud Mesipuu on alternatiivsema muusika ringkondades palju tähelepanu ning häid sõnu pälvinud – vaikselt imbub ka mujale maailma -, ja et iga kord kui nad esinevad, on lavaesine paksult rahvast täis (omajagu rohkem kui teiste esinejatega samal üritusel), ei vaja vahest ülekordamist, sest see on ilmselge. Tolmunud Mesipuu on seesugune bänd, keda ma näeksin hea meelega meie riiki esindamas EurovisioonilTolmunud Mesipuu massidesse! Ettekandmisele jõudsid: “Tervitusi maarahvale“, “Viska tulle“, “2 inimest ja 2 lammast“, “7000000 meest vaatab su naist“, “Kuradisosin“, “Mõlemad näevad“, “Pulgapillamisvähk“, “Seitsmetolline“, “Sisse välja ja stopp“, “Süä om” ja päris uus, eelmisel päeval valminud lugu, mis andis veidikene aimu nende tulevasest materjalist (tsüaniid ja mesi). Seitsmetollisest fenomenist saab aru vaid siis, kui ise kohal olla ja kaasa tantsida – mul on peas seitsmetolline nael. Tavapäraselt teevad nad seda viimase loona, mille järel võtab pidu räpase pöörde – mõneti ma mõistan miks see alati viimane lugu on, sest kui see liiga vara lendu lasta, siis ei mäleta peo lõpmist otsa enam mitte keegi. Tolmunud Mesipuu laivide kvaliteedinäit on 99.9%, ja seda liialdamata.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Tolmunud Mesipuu @ MySpace

Tünga saite, kui te hetkel arvasite et pidu sai sellega otsa. Ei saanud otsa ja õnneks väga räpaseks ka ei läinud kätte peale seitsmetollist fenomeni, nael oli jätkuvalt tugevalt, ja üpriski sügavale kolju sisse surutud. Crystal Cloistersil polnud põhjust häbeneda, kuigi eelmine bänd oli olnud ütlemata kõva, nii kõva, et jumalgi võtaks tema kotta astudes sandaalid jalast ning kummardaks püha puskariajamise masina ees. Crystal Cloistersil oli kuulajatele pakkuda uutmoodi üllatus, nimelt on bändiga liitunud teine kitarrist (kelle nime ma ei tea), mille tõttu kõlavad nad nüüd üksjagu rammusamalt. Ja nii vist ongi õige – süvaproge (korallsilmsed soolod jne.), mis mul mõtteis mõlkus seoses uudisega, et bändil nüüdsest kaks kitarristi, pole justkui Cloistersi teema. Aga ei tasu valesti aru saada: kompsitsioonid on piisavalt keerukad ning vaimase kehaga kaasakiskuvad, hoiavad põnevil.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Crystal Cloisters @ MySpace
Crystal Cloisters @ Facebook

Edasi…

Rohkem videoklippe

30
Mar 11

Tulemas: Aprillikivi @ Tartu Rockiklubi (02.04.2011)

 

2. aprillil stardib Tartu Rockiklubist mehitatud kosmoselaev planeedi poole, millel on kummaline nimi – Täpp. Legend räägib, et sel planeedil elavad veetlevad tapjakiisud, kes kummardavad vana ja tolmunud mesipuud, mida hoitakse kristalses kloostris. Ja seda uurima minnaksegi ehk siis:

Tolmunud Mesipuu
(www.myspace.com/tolmunudmesipuu)

Crystal Cloisters
(www.myspace.com/crystalcloisters)

Planet Spot
(www.myspace.com/planetspot)

Deathcats

Uksed:21.00
Pilet: 4 EURi / FB attend 3 EURi, piibu ja prillidega sama.

http://rocknroll.ee/

Sültjas, svammilaadne triibuline kivipurakas.

YouTube Preview Image

Sinakaslilla laavamass.

YouTube Preview Image

Punaste ja kollaste täppidega täpitu munakivi.

YouTube Preview Image

Ja kivid, mida ei ole veel olemas.

Aprillikivi @ Facebook
Aprillikivi @ Rada7

10
Jun 10

LIVE! Voog, Crystal Cloisters, YaG @ Tartu Rockiklubi (05.06.2010)

LIVE! Voog, Crystal Cloisters, YaG

Häid üritusi on siin lõunaosariikides paari möödunud kuu jooksul terve posu toimunud, aga tänu kiirele elutempole ja laiskusele, kaasaarvatud laastav festivalimelu, millest täielik taastumine võttis pea kuu, ei ole too moraalitu ikaldus oma lõpu veel näinud. Kauaoodatud vihmasabin saabus lõpuks juunikuu esimese laupäeva õhtul, kui rock’n’rolli taevas astusid üles kolm kohalikku bändi, et tantsida ja laulda välja vihm. Vihma ei tulnud – tuli sootuks külm õhumass. Kahele bändile, You Are God ja Crystal Cloisters, oli see laupäeva õhtu erilise tähtsusega, sest kaotati lavasüütus. Ja siis oli veel Voog

You Are God (lühidalt YaG) tuli lavale umbkaudu üheteistkümne paiku. YaG ei jätnud külmaks, laval toimunu oli kõike muud kui igav ja emotsioonitu, ent mõtted rändasid pahatihti mujale, kaugemale enesest kõike andvast bändist. Energiline häälepaelte paar Diana, vahva bassist Oliver, kes teeb viiekeelsel rohkem müra kui mõni teine bänd kahel kitarril kokku, kindla jalaga trummar Roland ja kosmilist maiku juurde andev klahvpillimängija Helerin. Debüüdi kohta läks neil väga hästi.

You Are God @ MySpace

Crystal Cloisters oli juba tunduvalt meelepärasem ja võttis isegi kohati jala tatsuma. Instrumentaalne kolmik, kellele ei ole võõraks kunstiks vingete instrumentaal-groov‘ide tekitamine ja nende edukas täideviimine. Segu grunge‘st, post– ja stoner rokist ning nende atmosfääride omavahelisest põrkumisest. Kitarrist Karlis peaks olema tuttav nägu Tartu ühest pikima ajalooga bändist Nyrok City (MySpace), kus ta mängib bassi ja laulab. Hea küttemuusika.

Crystal Cloisters @ MySpace

Nii nii, kolmas voganistide koosolek. Alustab tavapäraseks saanud tuulepahvakas, niites selili kõrgustesse pürgiva viirukitossu samba. Ruum täitub aegamööda viirukist joobnud aatomitest ja intensiivselt vetruvatest riffidest. Riffid – osad justkui vanad ja juba põhjalikult möödanikus analüüsitud, teised aga jällegi värsked, alles hiljuti vormi valatud mõttekäigud. Voogi manatud anorgaaniline olend, arenedes näiliselt pedantse täpsusega, sammub iga kord püstitatud sihtmärgini eri teid pidi, kuid jõuab alati sinna kuhu ta jõudma peab – lõputusse lõppu. Lõputu lõpp saab alguse sealt, kus tuleb pilve tagant välja päike ja paljastab oma kuldse pale, ekstaasi tipneva keskme. Silmad sulguvad, keha voolab voolituna  põletavatest soolodest ja ringjatest rütmimustritest piki põrandalaudu, ning mõistus, see tiksub tagataustal isekeskis, vabana mõtete taagast. Viimane kolmandik toob tegelikult pea alati uusi üllatusi, ent seekord tuli see kuidagi eriti hästi neil välja – õigemini kogu etteaste oli tasemel. Parim voganistide koosolek.

Voog @ MySpace

Paar hägusat pilti Martini mobiiltelefonist: