Sissekanded sildistatud: tallinn

10
Nov 11

Kaamos @ Von Krahl (04.11.2011)

Endalegi ootamatult avastasin, et olen mööda seda kannatusi kui joovastusi täis teed kõndinud ei rohkem ega vähem kui täpselt 2 aastat. Alguses tormakalt, viimane poolaasta tunduvalt rahulikumalt ja mõtisklevamalt, ent kaamos teda võtnud siiski ei ole – hingitseb, et langeda ja tõusta, üha uuesti. Põhjuseid tasub otsida nii töiste toimetuste, kui ka kõige tavapärasema motivatsioonipuuduse tagant. Kadunud pole ma kuhugi – oh ei, seda ei tarvitse kellegil karta.

Teatavate ajaliste ja ruumiliste piirangute tõttu võtan möödunud nädala lõpus toimunud üritused napisõnalisemalt kokku, kui tavaliselt on kombeks saanud. Nagu alati, on illustreerimas toimunud ekspluatatsioone ja valgusesse kasvamisi sakilised ning tuulerohked kaadrid. Piltidel ja helil on alati rohkem öelda – koos tunduvalt rohkemgi.

Alustame reedest. Reede viis kummalisel kombel (ei oodanud tagasipöördumist veel niipea) taaskord Tallinnasse, alustades kohaliku filmigurmaani Trashi oivalisest sünnipäevapeost ja lõpetades aasta parima tummise muusika üritusega Kaamos. Spice Mouse on minu jaoks jätkuvalt liiga eksperimentaalne, Zahir kõlas see-eest jällegi tõsiseltvõetava keldrimürarokkbändina, tänu Kodu Baari tömbile ja kumerduvale reljeefile. Palju tuttavaid nägusid, tore koht ja üritus kahtlemata. Kahju oli lahkuda.

Von Krahli toimumisi on iseäranis keeruline sõnadesse panna. Tagantjärgi on meeletult kahju, et jõudnud ära oodata põhjanaabritest Grave Siesta ülesastumist, väidetavalt olevat olnud väga käbe ja tugev vanakooli rifiküte. Meele tegid äärmiselt heaks niisamuti enne neid esinenud prominentne Eesti doom‘i-kolmik Taak, Tolmunud Mesipuu ja Hukkunud Hinged, kostitades kuulama tulnud ohvrimeelseid kodanikke piisakesega uuest materjalist. Tantsu- ja leinapidu; nutt ja hala, naerulaginad ja lõikavad kiljatused. Oraaklid ja lihtsad talupojad, mõisaorjad, otsimas vabastavat lusti manalapealsel tantsupõrandal.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Rohkem videoklippe

11
Sep 11

Wooden Shjips @ Rock Cafe (08.09.2011)

Ma võiksin kirjutada üsna pika arutelu – plussid ja miinused, kõik pindakäiv ja meeldiv, põhimõtteliselt niisama ja mitte kuhugi viiv ilkumine –  teemal, et miks mulle ei meeldi Tallinn. Sekundeerides ühte oma sõpra, siis Eesti psühhedeelia-pealinn on ometigi ju Tartu, ja kõik seesugused põnevad ja eksootilised muusikalised kollektiivid peaksid ainuüksi seda olulist tõika arvestades siia toodama. Tartus juhtub asju. Kokkuhoiupoliitika tõttu on tihti ta hämar, pilkasesse pimedusse mattunud, ja hämaras juhtub teadupärast palju salakavalaid asju. Aga üldiselt on Tartus viimasel ajal vaikne. Näljasel on aga suur isu ja veel väledamad jalad – jalad, mis viivad kaugele; miski kisub lähemale nagu mesilast nektariõis ning toidab seda paadunud sõltlast, näljast, kelle kõht ja vaim saavad nüüd kõrvuni täis, vähemalt mõneks ajaks.

Need kentsakad isud on viimati iseäranis sagedastest külalisteks saanud ja niimoodi olen ma juba küllaltki loendamatu arv (ühe käe sõrmedel teeks selle rehkenduse vast siiski ära) kordi sinna teisse riigi otsa sattunud. Tööinimesena hirmutas mõte kesknädalasest üritusest, võttes arvesse sealhulgas ka toimumiskoha. See kõhklus oli õnneks ainult korraks ja sumbus peagi. Ürituse eiramine oleks olnud mõeldamatu, hoolimata oma plussidest ja miinustest. Nii uskumatu kui see ka ei ole, olles uskumatu sealjuures ka mulle endale, siis koju, Tartu, jõudsin ma järgmise päeva hommikul. Ajavoolu objektiline kehastus kuvas numbreid miinuskümmeminutit kella kaheksast. Kerge suik ja tavapärane päev võis alata. Kui tavaline saab olla Wooden Shjipsi järgne päev, on iseasi küsimus. Mulle tundus see võrdlemisi tavalise päevana – täpselt nii tavaline nagu iga teine päev, olemata kunagi sarnane eelnenud või järgnevale päevale. Täpselt nii tavaline… Unenägudes purjetasid kuldsete parraste ja valgete siidjate, kõikenägeva silma purpurtikanditega ookeanivallutajad, ületades filigraanselt tüüned kui mäslevad veed, kaotamata ühtegi meeskonnaliiget ja kandmata märkimisväärseid kahjustusi. Seilamisel ei paista lõppu.

Ürituse, pikantse indie ja psühhedeelia orgiaga, või õigemini pisikese festivali mõõtu (4 “soojendusbändi”!) tuiamisega, saab suuresti rahule jääda, suurepäraselt kordaläinud – enamvähem. Kui nuriseda tahta, siis peab paraku nõustuma Terje arvamusega (loe ka Wooden Shjipsi eelmise Eesti külastuse põnevaid muljeid). Kokkuvõtlikult oli publik hõre ja ruumi tühjus kammitsev, selles valguses oleks võinud üritus toimuda tükiti pisemas ja intiimsemas kohas.

Uue Energia seitsmeliikmelist perekonda toetas sedakorda trompetimängija. Varakevadine, aprilli alguses nähtud Uus Energia ülesastumine väga ei vapustanud ega köitnud tähelepanu. Ehkki kogesin vilksamisi ainult viimast lugu, tundus tuul purjedes ja prožektorivalgus tagantkannustavam olema.

Uus Energia @ MySpace

Ma ei ole väga kindel, kas ma olin Elephants From Neptunei enne toda õhtut kuulnud/kuulanud, aga nüüd saan küll väita, et olen. Võiks öelda, et tegemist oli õhtu suurima üllatajaga, kuigi see väide oleks peaesineja suhtes ebaaus. Üle pika aja jälle üks huvitav avastus kohalikust skenest kui säherdusest – nii juba võib öelda. Energeetiline ja radioaktiivselt toores rokk’n’roll, vali kõrbetuul ja horisondipiirituse foobia, jahe pungiplombiir ja glamuursed stõuneri fashionistid, merepõhjast avastatud kullalast. Lavaliselt aktiivne ja sisuliselt väle, täidetud suunatud ja hetkeliste motiividega, tabavate kitarrisoolode ja rütmisektsiooni pingelise kruuviga, jätmata kuulajat hetkeski üksi, juurdlema igavuse episoodidega. Märksõnadena Queens Of The Stone Age ja The Atomic Bitchwax. Internetimaailma paisatud videopäevik näitab, et hetkel teevad mehed hoolega tööd oma esimese kauamängiva kallal. Kõlab põnevalt.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Elephants From Neptune’i kodulehekülg
Elephants From Neptune @ SoundCloud
Elephants From Neptune @ Facebook

3Pead pani mõnusalt vappuma tummiste kruuvide ja kitarri kaootilise sillerdamisega, teisalt hirmutas naiivse ja kannatust proovile panevate indie oietega. Ühest seisukohta on raske võtta, ilmselgelt kõige hullem ei olnud.

YouTube Preview Image

3Pead @ MySpace

Shelton Sani kolme kuu tagune kontsert Von Krahlis mõjus neutraalselt, mõningate positiivsete seikadega. Sel õhtul Shelton San aga säras ja surus jõuliselt oma eksistentsi peale, järele andmata ja lastes kuulajatel möönata enese suursugust kehastust. Alastamatult ja kompromissideta. Glamuurne staadionibänd. “Well-behaved” kammis/töötas (vali ise sobilik sõnakasutus) eriti hästi. Alastamatult eksimatu.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Shelton San @ Facebook
Shelton San @ MySpace

Ja siis lõi ta maailma, asetas taevasse tähed ja pani elutult tunglevates, igavese kaose tühjusesse määratud kehades mahlad voolama, ja nad lakkasid mitteolemast, ärkasid ja edastasid raadioeetri prohvetlikus suminas algupärase kõiketeadmise eeterlikku ning rahustavat, seestpoolt tervendava ärevusega kõditavat sõnumit. Vabameelse San Francisco psühhedeelialinnaku koloriitse natuuriga nelik Wooden Shjips jõudis järjekordselt siiamaile, et anda kolmas kontsert (eelmisel korral esineti lausa 2 korda). Suborbitaalne sõiduk, valguskeha, minimalistlik ja filosoofiliselt lihtne kui sõltumatult vaba psühhedeelne muuska, ammutades tugevalt inspiratsiooni möödunud sajandi 70-ndate kraut-roki absurdsusest, tugeva hüpnootilise ja transialti kirjeldusega reisijuhis ning reis ise. Wooden Shjips sõidab laivis sedavärki intensiivsusega, mida on kirjeldamatult keeruline panna helisalvestisele, autentsust taotlevale kaudsele objektile – sinna jõuab sellest metsikust jõust heal juhul ainult murdosakene. Koguni uue albumi “West” (2011) materjal töötab hoopis teistmoodi, alustades selle kontserdi ja nimetatud albumi avaloost “Black Smoke Rising“, mille avanoodid tirisid enesega võimsalt kaasa, ja seda kuni lõpuni.

Otsekui oodata võis ja kohane on, aplodeeris publik kutsuvalt ja Wooden Shjips tuli veel ühe lisaloo jaoks tagasi lavale. Viivuks oli kõik jälle endine. Ja nii ta otsa saigi.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Wooden Shjipsi kodulehekülg
Wooden Shjips @ Facebook

Rohkem videoklippe

12
Jun 11

June 10th @ Von Krahl (10.06.2011)

Mürahordide igaaastane ühisvandaalitsemine toimus Eesti mürapealinnas asuvas Von Krahli nimelises soliidses putkas, eesotsas laamendasid vennad Zahir, Shelton San ja Tolmunud Mesipuu, tagatipuks, eksklusiivne külaline Belgiast, tavatult eepiline kui glamuurne Kapitan Korsakov. Soliidse, kahel kukejalal kõikuva putka struktuuriline terviklikkus jäi puutumata, moraalse hävingudoosi said nad siiski kätte, värisesid teised varahommikuses jaheduses, nii et kananahk säärtel.

Õhtu peaesinejaks oli kahtlemata Zahir International, kelle koosseisu on vahepeal lisandunud uus liige, nimelt Tambet bassil, keda asendas kohustuslike suitsupauside ajal Tambet kitarril. Zahiri professionaalsuses ei pruugi kahelda, olgu selle kinnituseks kultuuriministeeriumi sertifikaat. Kui Zahir lubab müra teha, siis saab müra, justkui eetrijoobes reamees tulistaks haubitsast kollaseid puudleid jänesekõrvadega, pügatud kaelaga vaenlase redisepõllule. Kahurid paukusid ja puudlid lendasid, kuid rediste asemel kasvasid põllul kaalid.

YouTube Preview Image

Zahir @ MySpace

Shelton Sani nime oleme me kõik kuulnud, ja mõned on teda väidetavalt enese silmagagi näinud. Minu senine tutvus Shelton Saniga on olnud väga põgus, pole teda suurt lindiltki kuulanud, ja see linditutvus jättis suhteliselt arusaamatu mulje. Mõneti sai meie tutvus alguse puhtalt lehelt. Laivis aga köhatas Shelton San kileda kõri puhtaks ja löristas räpast rokki ja rolli. See juba meeldis.

YouTube Preview Image

Shelton San @ MySpace

Ülienergiline ja pedaalidemüriaadidega opereeriv Kapitan Korsakov polnud sugugi minu maitse ja ei hakka vast niipea ka olema, aga sellest hoolimata ei saa vaadata mööda mõjuvast ja altruistlikust esitlusest, mis jättis mõnesuguse jälje kõigi südameisse, kulmineerudes solisti ja kitarristi Pieter-Pauli ronimisega rõdule.

YouTube Preview Image

Kapitan Korsakov @ MySpace

Kapitan Korsakovi kava venis pikale, Tolmunud Mesipuu jõudis lavale alles kahe paiku. Pealtvaatajad olid selleks ajaks vaikselt laiali hajunud, hingi võis olla paarikümne kanti ja natukene peale, rohkem mitte. Nii väheste inimestega koos polegi varemalt Tolmunud Mesipuud kuulanud, Tartus on samal ajal saalid rahvast täis – võib-olla mingisugune pealinna eripära. Palju vana esimeselt, natukene eilset möödunud aastal ilmunud albumilt ja kübemekene tulevikust, uus lugu. Ööst sai hommik.

YouTube Preview Image

Tolmunud Mesipuu @ MySpace

08
Jun 11

Tulemas: June 10th @ Von Krahl (10.06.2011)

YouTube Preview Image

Zahir (MySpace)
Shelton San (MySpace)
Kapitan Korsakov (MySpace)
Tolmunud Mesipuu (MySpace)
+
Raakel Bloody Raakel (MySpace)

DJ:
Kristopher & Ats
Stupido DJ’s (Fi)
Shotgun club (Fi)

5 EUR enne südaööd, hiljem 7 EUR

10. juunil 2011 esineb teist korda Tallinnas flaami garage-punk trio Kapitan Korsakov Belgiast, kes esitab oma uue albumi materjali. Koos belglastega esinevad kohalikud garaazirokkarid Zahir, garage noise kollektiiv Shelton San ja garaazieksperimentalistid Tolmunud Mesipuu. Sama unustamatu line-up esines ka üritusel nimega Haigla. Kui te olite seal, siis tulete jälle, kui te Haiglas ei olnud, siis saate nüüd teise võimaluse. Esinevad ka DJ-d Tallinnast ja Helsingist, ka on kohal üllatuskülalised visuaalidel. Ettevaatust: üritus on vali ja lärmakas. Sissepääs €5.

June 10th @ Facebook
June 10th @ Rada7

10
Apr 11

Southern Sun @ Rockstars (08.04.2011)

Hoolimata kroonilisest loodusliku päikesevalguse puudumisest, säras kõikjal varakevadine tehispäike, tükki kuus ja vahel rohkem, sõltuvalt planeedi kraadist tema orbiidil, aga kuus päikest on kindel miinimum, et jaheduse üle ei saanud üldiselt kurta, ennemini oli palav. Viimasest Tallinnas käigust on omajagu aega möödas, pool aastat kindlasti, vahest rohkemgi, siis müdistasid Korteris saapasääremaa ruumiküllane ja avarduv doom‘i-heeliks Ufomammut ja kodumaine, kahest mehest koosnev – rohkemat pole vaja, sest abiks on ka tulilind, tõugates ja möirates, lömastades ja eirates – hävingupataljon Talbot. Raju ja kõrvulukustav, meeldejääv. Esialgu polnud mul küll plaanis Southern Sunist osa saada, nädal varem toimus siin samas Aprillikivi, kus kahte sellegi ürituse kavas olevat bändi demonstreeriti, ja küllap ei olekski osa võtnud, kui Planet Spoti Oliver poleks kutsunud – tänan kutsumise eest! -, kuidas sa siis ikka keeldud, ja nii see oligi. Need bändid ja see õhkkond, otsekui kodus. Ideaalilähedase – ilmselgelt oligi üks ideaalidest – õhkkonna taga seisid kahtlemata esinenud muusikalised kooslused, kelleta poleks see võimalik olnud, jube sujuv ja kosmilist rahu kiirgav soojendus järgmiseks nädalaks… te veel kuulete sellest, kindel.

Päris esimest Crystal Cloistersi ülesastumist ma ei näinud, justkui selgus. Küll aga olin ma kohal kui nad esinesid koos YaGi ja Voogiga. Sümpaatne ja värskendav esmamulje, parajalt tehniline ja parajalt toores, kuigi see oli natukene heitlik ja täiuslikkusest kaugel. Crystal Cloistersi muusika põhikontuurid on üldjoontes samadeks jäänud, muutunud on siiski paljut. Iga esinemisega leiab üha kindlamini jalgealust ja toimib kooslusena paremini, tihedamini seostatuna. Viimaseks kõige suuremaks muudatuseks, järgmiseks etapiks tolle bändi muusikalise identiteedi kujunemisel, on teine kitarrist Huns (Shelton San, Köök). Kui ma Aprillikivil kehitasin õlgu, ei osanud suurt midagi arvata kahe kitarriga Cloistersist, tolmusem ja tummisem, muud ei midagi, siis Southern Sun tõi veidikene paremini välja kahe kitarri hoomatava detailsuse ja nüansirikkuse sügavuse. Detailsus ja sügavus, dimensioon uues dimensioonis, on veel avanemisjärgus, nagu ka Karlis ise ütles, ning on veel tiba maad astuda, ennemini kui jõutakse plaanitud sihtkohta. Sihtkoht on muidugi mõndapidi lahtise definitsiooniga. Oo, avanege Püha Mäe kloostrid ja katakombid.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

What happens when you broadcast the truth is you piss everyone off!” — Milton William Cooper

Crystal Cloisters @ MySpace

Punktiplaneedi orbiit oli soodsalt kaldus, kuus tehispäikest, minimaalselt, ja üks suur hõõguv, kohe kohe musta auguna üle siseuniversumi rulluva punase hiiglase kümneid miljardeid aastaid termotuumareaktsiooni käes vaevelnud erepunane heeliumkeha. Tähesüsteemide avastajate seiklused muutuvad iga korraga aina tuttavlikumaks, suvalisest jämmist on asi kaugel, ehkki juhuslikkuse hooleks jäetakse alati midagi, mis saab loomulikult tähendada ainult head. Endi sõnul polnud nad eelmise retkega rahul, kuid sedakorda nad kindlasti peaksid olema: siit-sealt kostus positiivseid kommentaare ning oli näha et helilained haarasid publiku kaasa, ja Planet Spotile endile paistis ka laval väga meeldivat – sünergia.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Planet Spot @ MySpace

Naiste ja meeste sõda; pintsaklipslased, arstid, õpetajad, vaimuhaiged, narkomaanid, melomaanid, tasakaalutud ja tasakaalus, valged ja mustad – kollased ja punased -, bomsid ja usklikud – lubage tutvustada, näitemängu juhib üks ja ainus Zahir. Kogenumad zahiri-teoreeritikud oskavad rääkida ja mäletada ühte koma teist, seansse on neil seljataga sadu, et on põhjust ja tahtmist. Eelmine oktoobrikuine seanss oli tegelikult neetult lahja, ei tea kas probleem oli koduigatsuses, kuid kodukandis andis Zahir üksjagu kogukama kontserdi. Natukene klassikalist speed-metalit ja siis veidikene uut, või vähemalt midagi seesugust, mida mina polnud varemalt kuulnud. Parajalt zahirilik: idabloki valgustatud monarhia, tragöödiline speed ja romantiliste eostega garaaži-idüll.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Zahir @ MySpace

Uus Energia polnud pläust, ent kellaaeg oli mõnevõrra hiline, silm udune ja käed värisesid – ei viitsinud pikalt kuulata. Reeglina mulle meeldib ning pakub huvi dub/reggae laivis vaadata ja kuulata (niisama ajaviiteks pigem ei viitsiks), ja seda sellegi bändi puhul. Uus energia voolas kaunikesti rahulikult, hüpnootiliselt ja mõtisklevalt piki kiviklibust madalat sängi, muutes suunda vastavalt käänakutele, suubudes lõppeks suurde ja läbipaistvasse veekogusse, mille teisest otsast saab alguse tema läte. Ei midagi uut siin päikese all, päikese all on paljutki kummalisemat, ja vähem kummalist.

YouTube Preview Image

YouTube Preview Image

Uus Energia @ MySpace

Rohkem videoklippe